Moldova üleujutus

Algas teekond Moldovasse, kus taaskord uputab. Kui mõelda tagasi, et esimesed abipalved tulid sealt juba 12.07, siis oleme hiljaks jäänud. Seekordne operatsiooni ettevalmistus oli õudusunenägu ja liigitub rubriiki - õpime veel, Eesti Vabariik.
Mati lendas juba laupäeval, temalt tulnud info oli märksa täiuslikum, senised andmed olid meil pehmelt öeldes poolikud. Asi oli oluliselt tõsisem, kui teadsime. Tagantjärele targutusena võib öelda, et oleksime ilmselt ka oma abipaketi nats teisiti kokku pannud. See vana suurõnnetuste häda - info ei liigu. Siinkohal plaan, kuidas Moldova abistamist teostada plaanisime:
- MTÜ Mondos pandi kokku töörühm, kuhu kuulus kolm inimest, kellest kaks töötas Moldovas;
- Eestis koostati VM rahastusega abisaadetis, mis sisaldas endas veepumpamise vahendeid;
- Moldovas plaaniti luureandmete põhjal teostada lisasoetusi;
- viimase etapina koostada edasine Eesti ja Moldova vaheline abistamise projekt, kuidas parandada Moldova võimekust reageerimaks suurõnnetustele.
Minu lend läks üle Riia, startisin otse Lillekülast. Õnneks ei olnud varahommikust majapõletamist. Tallinna check-in´is seisis üks taibu olemisega tegelane mulle nii lähedal, et hakkas tunduma, et seljakott on seljas. Õnneks oli järjekord lühike ja asi laabus valmis pandud teravusteta. Riia Chisinau lend on kolm tundi, oma suureks kurvastuseks avastasin, et olin oma raamatu pagasisse andnud. Igav oli.
Chisinaus olid vastas Mati ja Svetlana, kellega koos töötasin ka eelmisel korral. Pärast tervitamist istusime maasturisse ja kimasime üleujutatud alale luurele. Sõit kestis ca. 2 tundi, seekord on üleujutuse tekitanud jõeks Prut, eelmine kord oli Dnestr. Jõed, mis voolavad Moldova vastasservades, moodustades piiri. Sõiduajal sain teada kaks tõsiasja:
1. Üleujutuse põhjustajad on Ukrainas avatud veetammid. Vesi juhiti jõkke aga see ei suutnud veemassi vastu võtta ja tuli üle.
2. Moldova ootab ca. 8 magnituudist maavärinat, mis pidi juba tulema juunis. Oi kurat! Hotellis magamine tundus momendil enesetapjalik.
Koht, mid esimesena külastasime asub edelas. Tegemist on üleujutatud agraarmaaga. Tekkinud tehisjärv oli ca. 12 km pikk, 3-4 km lai ja 5,5 m sügav. Lisaks uppunud põllumaale oli kadunud ka maanteid ja teid. Moldova võitlejad olid siin vee pidama saanud, püstitades selle teele hiiglasliku tammi, millel seistes oli selgelt näha, kui palju kõrgemal on vesi maapinnast. Keset põldu kohtusime ka Moldova Eriolukordade Amet pealikuga, kes juhtis päästetöid sündmuskohal. Vana oli profi olemisega. Selle hiigel veelombi vastaskaldal oldi lõhatud tamme, et kogunenud vesi Pruti tagasi voolaks. Asi õnnestus poolikult. Vesi hakkaski voolama aga kahjuks võttis ta uppunud põllult kaasa põhupalle, mis takerdusid puude vahele ja peatasid veevoolu. Nüüd tegelesid kohalikud päästjad metsa veele voolukoridoride rajamisega. Saime ka esimese soovi - paate oleks vaja. Selles risus sõites olid kohalikud juba kolm paati ribadeks sõitnud. Üleujutust ekorral on vaja alumiiniumpaate, mitte kummipontoonidega, need lähevad lihtsalt katki. Mitte ainult Moldovas, vaid ka Eestis. Panime soovi märkmikusse kirja, sellesse rubriiki, kus oli raha Moldovas teostatavate soetuste kohta. Huvitaval kombel ei näinud me kusagil ühtegi hädasolevat inimest ja purunenud maju. Pimeduses jõudsime tagasi Chisinausse, kirjutasime päevaraporti ja kukkusime magama. Järgmisel päeval oli plaan külastada lääne ja loode Moldovat, kus saadud info põhjal pidi olema olukord halvem, just inimeste ja majapidamiste vaatevinklist.