Hommikusöök

Elades hotellis on kõik hästi lihtne. Keegi käib tuba koristamas ja keegi on hommikusöögi alati valmis teinud. Väga harva, kui neid inimesi elusuuruses kohtame. Tavaliselt on hotellide hommikusöögid suht ühte nägu. Mingil juhul ei ole nad halvad, küll aga muutumatud. Esimene asi, mis minu puhul hotellides elamise ajal vastu hakkab ongi hommikune menüü. Arvan, et see sai alguse 10 aastat tagasi, kui elasin kuu aega Frankurti lähistel, ühes Lufhansa hotellis. Hommikumenüü tüütas nii ära, et proovisin paaril päeval vahelduseks isegi vegetaarlane olla. Nüüd hakkab tekkima sama asi. Samas, hommikusöökide ajal näeb inimesi, kes hotellis peatuvad. Täna sattuski üks kummaline kuju minu teele. Teatavasti pakutakse pea igas maailmaotsas hotellides hommikuti hakitud puuvilju. Otsustasin just neid võtma minna, kui minust jõudis ette alakaaluline proua, nina kuju järgi ilmselt Prantsusmaalt. Iseenesest ei midagi erilist, kuni hetkeni, kui hakkas tunduma, et ootan kahtlaselt kaua ja proua ei liigu eest. Piilusin siis ebaviisakalt üle tema õla, et milles asi. Oli küll, proua õngitses sellest puuviljade segust kiivi tükke. Higi jooksis müüda selga püksi värvli poole - mul.
Tänane koolipäev oli ainult lõunani, imede ime, järgmised 24 h on vabad. Pärastlõunal käisime suure seltskonnaga Lausanneis. Omamoodi ilus linn aga igava võitu. Olen vist siin tasapisi lõplikult ära keeramas, ostsin Lausannei täikalt Napoleoni aegse tuletõrjuja kiivri. Minu minimuuseum sai täienduse.
PS! Tänane kooliteema oli meeskonna koostamine. Ma kuulun omamoodi imelikku teami aga sellest ilmselt hiljem.