Pakistan

Nüüd see siis algas. Startisime Ennuga varahommikul Tallinnast Inglismaa poole, et võtta sealt suund Batagrami, see asub Pakistanis. Hakkame seal tööle ÜRO heaks läbi IHP ühes 4-st abiorganisatsioonide töötajatele mõeldud laagris, kohale peaksime jääma kuni augusti lõpuni. Lend ja sõit läks väga hästi ja nüüd ootame oma lendu Islamabadi suunal. Hetkel on juba selline opakaks reisimise tunne ja ees ootab vist 6 tundi lennukit. Check in-is nägime ka oma reisikaaslaseid ja oleme ilmselt ühed heledamad. Muidu on koik OK! Lennukiks on Boeing 747 ja me lendame päris tükk aega, ajaarvamine on pikast ärkvelolekust ja kella keeramisest täielikult sassis. British Airwaysi kiituseks sai lennukis hästi süüa ja telekat vahtida. Kuna lendasime kogu öö, siis magamisega oli tiba probleeme, kuna puudus mugav asend.
Islamabadi maandusime 14.07 varahommikul. Lennuki aknast tundus ilm olevat selline pilves ja jahedama poolne, kuid lennuki uksel tekkis tunne, et astusime kasvuhoonesse, väga soe ja üli niiske, olime sekundiga higised nagu saunalaval. Piiriületus läks ladusalt ja pagas jõudis ka kohale. Vastu võttis meid WFP töötaja Munir, kes viis meid IHP majja, kus ootas meid rootslane Örjen. Pärast kiiret tutvumist sõitsime ÜRO kontorisse (Saudi Paki Tower), kus tehti meist ID kaardi jaoks pilt ja pidi toimuma turvabrief. See toimus alles kell 1500 ja siinkohal kukkus kokku meie plaan õhtuks Batagrami jõuda. See eest saime päeval 2 tundi magada ja ausaltöelda, see mõjus hästi, sest reisiväsimus tahtis tappa. Turvabrief oli kiire ja konkreetne, saime kätte oma ID kaardid ja hakkasime hommikut ootama.