1. advent

Advendiaeg on kuidagi püha. Hommikul ei olnud just kõige parem tunne ärgata ja hakata kotti pakkima. Seekord siis Kopenhaageni kaudu Rootsi, Revinge kooli. Olen osalemas UNDAC meeskonnale suunatud katastroofide tagajärgede hindamise kursusel. Vaatamata sellele, et olen olnud Rootsis õppimas palju-palju kordi, ei ole ma veel Revingesse sattunud. Küll aga nüüd ma siis olen tulemas. Imelikul kombel käskis ÜRO meid lennata Kopenhaagenisse, seal pidi olema buss meil vastas, et sõita Rootsi. Põnevusega ootasin silla ületust. Lennujaamas oli oodata pea kolm tundi, õnneks kohtusin kohe tuttavatega Hollandist ja Belgiast, leidsime istumise mingis kohvikus. Päris varsti oli tuttavaid meie ümber päris palju.
Asjad aga polnud paraku nii roosilised, kui alguses lubati. Kui hakkasime bussi otsima, mis meid Revingesse sõidutaks, ei leidnud me kedagi. Küll aga saime teada, et sild Taani ja Rootsi vahel on suletud, põhjuseks tugev torm. Egas midagi, oleme ju katastroofides karastunud, istusime rongi ja sõit Lundi poole võis alata. Silla peal olime pimedas ja ilus vaade jäi vaatamata. Küll aga saan ma öelda, et olen seal olnud. Muide, hetkel kõige targem elusolev Teder on Lundis õppinud. Rongid on Rootsis mugavad, seal räägitakse valjukates isegi inglise keelt, nii saimegi teada, et seoses tugeva tormiga suletakse pärast Lundi ka rongiliiklus. Seekord vedas.
Lundis võtsime kogu kambaga taksod, kokku vist 6 tükki. Taksojuhid olid kõik eranditult mitte rootslased. Saime enda juhiga ruttu jutule või oli see vastupidi? Selgus, et vana on iraanist, ca 20 aastat Rootsis elanud ja pealmine mure see, et ilmad ja inimesed on kuidagi külmad. Esimene mure on Jumala tahe aga see teine tekitas küll küsimuse - huvitav miks? Antagu mulle andeks.
Õhtuks olime kogu seltskonnaga õnnelikult Revinges. Õues lõhkus jubetum torm.