3 nädalat möödas

Terve öö sadas vihma. Päev on samuti selline pilvine, vihmane ja niiske. Sellele vaatamata on õhutemperatuur ca. 26 kraadi ja koguaeg on palav. Ei tea, kas on suurt osa Pakistani haaranud sadu nüüd siia jõudnud. Riigis on olukord hull, pea iga päev hukkuvad inimesed veetulvades ja maalihetes. Tänagi tuli teade 10 inimese surmast, kes pääsesid aasta tagusest maavärinast ja kelle telgid maalihe mattis, 8 neist olid lapsed. Täna värises jälle maa, tuttav hüpe ja raksumine kontoris. Igaks juhuks mõõdame pragusid seintes, mine tea millal see kontor meil kokku kukkuda kavatseb. Kehtestame oma võimu uutele tulijatele, sest neil kõigil on millegi pärast tunne, et meil on siin linna söökla. Tundub, et hakkame asjadest jagu saama. Geir helistas on Norrast eluga tagasi ja Islamabadis. Laagrisse jõuab ta ilmselt laupäeval ja siis kuuleme uudiseid, mis sellest laagrist siin edasi saab. Õhtul tuli WHO teatega, et on koolera juhud ja meie peame oma veemahutisse kloori segama. Meile näidatigi tünni, mida me pidasime mingiks suvaliseks rämpsuks. Avamisel selgus, et tünni oli vett sattunud ja see kloor kasutuskõlbmatuks muutunud. Lõpuks leiti vastavad tabletid ja liikusime läbi pimeduse veemahuti poole. Lambid olid muidugi meil otsaees. Kohapeal aga selgus, et mahuti polegi täis, seega ootame nüüd oma mürgitamisega hommikut. Veesüsteemilt eemaldasime osa detaile, et kohalikud ei saaks vett pumbata. Nad on siin tegelikult nutikad, isegi väikesed tüdrukud teavad, kuidas meie süsteemist vett saada.