Asjad käivad alla

Öösel aeti meid vooditest välja, WHO peakontoris oli olnud kõva elektrilühis. Käisime vaatasime asja üle ja otsustasime nendega tegeleda hommikul. Ärkasime nagu alati ja alustasime igapäeva töödega. Saime ka UNDSS-st m@ili, mis keelab Batagramis liikumise täna 1300-1600, siis peaks toimuma siin meeleavaldus Liibanonis toimuva vastu. Meil on nagu kiuste kütus otsas ja üritame seda hankida enne mäsu. Võime ka uhkust tunda, et täidame siin PA esmaprioriteeti - preventatsioon. Enn seletas ühele laagri valvurile, kes küsis suitsuanduri kohta, et mis see on, pikalt ja laialt anduri kohast meie elus. Jätkuvalt on meil huvi õhutemperatuuri mõõtmise vastu aga termomeetril ei ole ikka veel patareid. Inimene on leidlik, järsku meenus Ennule, et suitsuanduritest on meile veel lisa kasu, neis on samad patakad, mida me Pakistanist leida ei suuda. Otsustasime ühe anduri ohvriks tuua, kuid teatavasti on preventatiivsel tööl suur jõud - suitsuandurid olid kõik B-telgist kadunud (loe: varastatud). Nüüd ei ole meil ei andureid ega patareisid on vaid "uhke tunne", et vähemalt üheski mudast majas on suitsuandur. Vaatasime ka WHO lühise üle, nad lubasid hankida uued lülitid ja meie need paika panna. Paar päeva tagasi maksime mingile mehele 6000 ruupiat, kes sättis väheke meie SAT-TV kanaleid. Nüüd on kõik inglise ja saksa keelne läinud. Küll aga on olemas Al-Jazeera ja loendamatu hulk India kanaleid, kus võib näha filme, stiilis "Dzungli kuningas" ja kuulata laulmas India naisi, kellel on nina pesulõksuga kinni vajutatud. Päev oli rahulik, õhtul aga hakkas jant pihta. Kõigepealt kaevasime ringi vihmaveekraave, sest osa vett voolas lihtsalt naabermajja ja õhtul oli jälle probleeme WHO majade elektriga. Aga kõik sai korda.