Inglismaa 3 päev

Hommikusöögi ajal astus meile arglikult ligi restoranitöötaja ja küsis, et kas oleme äkki Poolast. Vaatasime natuke suurenenud silmadega blondile otsa ja raputasime pead, Eestist oleme - oli meie vastus. Tüdruku rõõm oli meeletu, tuli välja, et ta on Lätist. Tekkis omakandi inimeste kohtumise harras tunne. Üks suur autoriteet ja kamraad oli öösel lisaks saabunud - Dewey USA-st, kelle president ei ole G.W. Busch.
Harjutus hakkas pikema jututa peale ja otsustasime Pepega hargneda. Üks läks vaatama ühte sündmuskohta ja teine teist. Ma sattusin lammutatavasse kivihoonesse, tegemist oli reaalse rusukoonusega ja tõotas tulla huvitav. Tuligi, sain kõrvalt vaadata füüsilist otsingut varisenud hoonest. Midagi tapvalt uut ei olnud aga mõned oma mõtetes tekkinud küsimused said küll vastuse.
Lõunat pakuti Hampshire tuletõrje katastroofi köögist, mis oli ehitatud minibussi. Väga huvitav tehniline lahendus, mis võimaldab hädaolukorras inimestele suurel hulgal sooja toitu valmistada. Mõttekoht Eesti kriisireguleerijatele.
Harjutus lõppes ca. 1800 ja jällegi olid inglased mõelnud meie kultuurprogrammi peale. Külastasime Kuningliku Mereväe lipulaeva - Victory´t. Admiral Nelsoni laeva. Piletit me ei ostnud, kui iga mees võttis kapteni messis ühe õlle, see oligi pilet. Kogu tiir selles auväärses laevas kestis pea kaks tundi. Väga väga väga muljet avaldav laev. Tuur lõppes kohas, kus Nelson laevatekil kuulitabamuse sai. Ekskursioon oli nii huvitav, et tekkis tõsine huvi toonase merenduse kohta. Lubasin endale mõned raamatud läbi lugeda.
PS! Admiral Nelson magas laevas omaenda kirstus. Praktiline mõtlemine, üks kast kõik, kuhu pikali viskad - elusalt või surnult.