Filee

Aasta 2011 on käima läinud. Olen liikumas koos Kristjaniga Moldovasse, NATO õppuse planeerimisele. Üle pika aja, kui saab rahus lennata, läheme seekord päev varem kohale. Selle tähistamiseks jõime lennukis hommikuse sõõmu veini. Lufthansa pakub seda tasuta. Lendasime üle Müncheni ja suur oli imestus, kui selgus, et seal on lumi maas. Veel rohkem oli imestamist, kui selgus, et ka Moldova on valge vaiba all. Tegelikult on siin täis talv. Mäletan seda riiki väga rohelise ja päikeselisena. Nüüd olime aga keset värvitut soppa ja taevast sadavat lund. Õnneks on piisavalt riideid kaasas.
Väsinud rännumeestena magasime natuke lõunal ja siis läksime süüa otsima. See poleks küll teema aga siiski. Nimelt leidsime restorani, mille nimi oli Nefretite. Igati ok, keldriresto aga menüü, jube oli lugeda toitu, mille nimeks oli pandud Nefretite filee. Mõtlesin kogu aeg selle peale ja tellitud platsenta käis suus ringi.
Hotelli tagasi jõudes oli märgata saabunud kolleege. Süda hüppas kurku, kui Arthurit nägin. Kurat kui hea oli seda vana näha. Loomulikult oli palju rääkida. Õhtu lõppes guru Tediga lobisedes. Ta on jõuluvana eluskoopia Inglismaalt ja kõikide USAR meeskondade vaimne isa. Mul on au teda tunda. Põhi teema oli, kuidas Eesti saaks Moldovat nende USAR süsteemi arendamisel aidata.