Uus leht

Pikka aega pole sõitmist olnud ja tuleb tunnistada, et see on hästi mõjunud. Selle aasta avapauk on pisut teistsugune. Jevgeni ei tööta enam meie süsteemis ja palju asju on nüüd teisiti. Kisub sinnapoole, et suhtlus ÜRO suunal, päästemeeskonna tasemel, jääb minu kanda. Nüüd oligi aasta esimene kohtumine ja kohe karmil tasemel, UNDAC kontaktisikute aastakoosolek Genfis. Minu päevaplaani mahtus ka kohtumine INSARAG sekretariaadi rahvaga.
Hommik Tallinna lennujaamas oli klassika. Turvakontrolli saba oli väga pikk. Terminali saabudes meenus mulle, et olin visnud kotti kogu oma "hambapasta" majanduse lihtsalt niisama. Käsipagasis peavad aga need vipstükid olema kilekotis. Lootsin R-kioski peale, mis avati kell 0600. Check-in´is läks aega ja turvakontrolli järjekorda jõudsin viis minti enne kella kuut. Tegelikult oli juba natuke kiire. Kell saigi kuus aga R-kioskis ei olnud mingeid elumärke. Kohe hakkas ka turvakontrolli järjekord reipamalt liikuma. Siis märkasin kella, mis oli pandud kioski letile. Sinna oli sätitud aeg, mis ütles, et see putka avatakse 0610. Järjekord liikus kohe veel kiiremini ja olin juba leppinud mõttega oma "keelatud" asjad turvakontrollile loovutada. Õnneks laabus kõik hästi. Flegmaatikust müüa avas oma äri ja mind lasti pärast ära käimist uuesti järjekorras oma kohale. Ei ole midagi muutunud selles maailmas. Leennunduses on ikka nii, et kõik asjaosalised võivad su liikumise kiirust ja mugavust reguleerida. Ainuke kellel mingeid õiguseid ei ole, on reisija.
Genfis oli hea soe ilm, isegi vist +10 C. Rahvuste palees läks ka kõik hästi, oli väike hirm eelmisest korrast, et selles hoones ei ole võimalik õigeid ruume iialgi üles leida. Kõik läks aga sujuvalt,v.a. pääsulubade väljastamine väravas. Totter oli vaadata, kuidas käidi ja tehti passidest koopiaid, kusagil nurga taga ja liigutati ennast ekstra aeglaselt. Eks igaüks ole direktor omas süsteemis.
Kohale oli saabunud palju rahvast, kohe väga palju, kõik UNDAC liikumise eest vastutavad oma koduriikides. Päev läks Jesperi presentatsioone vaadates ja kuulates. Eesti saabumine laua taha oli FCSS-ile positiivne üllatus, tuleb tunnistada, et meie suhted sel liinil on olnud viimastel aegadel õige kummalised.
Pärast õhtust vastuvõttu leidsin taksojuhi abiga ka oma hotelli üles. See on kesklinnast kaugel. Vältimaks suuri taksoarveid, sõitsin õhtul kogu teekonna bussiga läbi. Tegelikult polnudki väga keeruline uuesti linna jõuda. Hotell oli täitsa OK!