Moldova

Taaskordne start Lillekülast, ei tea, miks see alati nii läheb. Seekordne sõit on tugevas seoses varakevadise Moldovas käiguga. Algselt pidin sellel NATO õppusel osalema juba harjumuspärases korraldaja rollis aga välja kukkus nii, et minust sai hoopis Eesti Päästemeeskonna juht sellel üritusel. Tegemist on seguga USAR-ist ja CBRN-st, kokku 24 inimest+1 koer. Sõita on 2300 km ja teele jäävad Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Hungari, Rumeenia ja lõpuks Moldova. Liigume nelja minibussiga, millel igal käru sabas. Taaskord leidis tõestust vanasõna, mis ütleb, et iga algus on raske. Esimesi läbipõlenud pirne vahetasime juba Häädemeestel. Sõitmiseks oli meid õnnistatud tappev kuuma päikesepaistega, mis siras muidugi otse näkku. Baltimaad möödusid üllatusteta. Lätlased on jätkuvalt maailmameistrid teede remontimisel ja Leedus võttis politsei kogu kolonni rajalt maha. Õnneks töötasid sõnad päästemeeskond ja rahvusvaheline õppus hästi. Pisut kummalisena tundusin endale, kui seletasin bussijuhtidele, kus asub Suwalkis Shelli tankla. Selle Euroopa vahet sõitmisega on tekkinud mingid kummalised teadmised.
Kämpingusse jõudsime pärst südaööd. Magamiseks ei viitsinud telke püstitama hakata. Kasutasime suurt varjualust ja kaasa võetud voodeid. Nende kokkupanemisel tekkis selline alumiiniumi kolin nagu oleks kõik Lublini kirikukellad lööma hakanud. Siinkohal vabandused seal ööbijate ees Öö oli nii soe, et külm ei hakanud.