Kursuslased

Maailmas ringi rännates puutun kokku tahest-tahtmata väga erinevatest riikidest pärinevate inimestega. Ühiseks nimetajaks antud võtmes on soov aidata hädas olevaid riike. Teisisõnu, kohtutakse neutraalsel pinnal ja mitte koduses keskkonnas. See annab erinevatest rahvustest pildi ja kujundab arvamuse. Mis seal salata aga see aitab suhtlemisel ja reisimisel palju kaasa. Järgnevalt ülevaade mu kursuse kaaslastest riikide kaupa ja pildis, kuidas mina neid näen:
prantslased - andestavate ja leebete nägudega, räägivad inglise keelt, kuna keegi teine ei oska prantsuse keelt;
sakslased - korrektsed ja täpsed, eelistavad arvutile paberit ja pliiatsit, kuigi kasutavad ka läppareid. Segavad fantat cocaga;
tsehhid - ei ole täit pilti on seltskonnas aga räägivad vähe;
norrakad - lõbusad ja jutukad;
poolakad - väga lahked inimesed aga igakord ei mõisteta seda, on uhked oma rahva suuruse üle ja ei salli venelasi;
rootslased - lõbus rahvas, alati nõus pubisse minema ja mõne õlle jooma;
belglased - ei tea kahjuks neist suurt midagi aga keegi vist ei tea, teatakse Brüsselit ja euroametnikke aga unustatakse kohalikud, jätavad tagasihoidliku mulje;
sloveenlased - väike rahvas, tunduvad lõbusad, lipp kipub segi minema Slovakkia lipuga;
itaallased - kui räägivad siis käed käivad, ei kiirusta eriti kuhugi, mõni on heledat verd;
soomlased - neil on alati midagi vaja, räägivad inglise keelt nagu kimi räikkonenid;
inglased - fantast viisakad ja mingist hetkest hasartsed;
taanlased - väga asjalikud aga vahest liiga asjalikud, armastavad läppareid;
leedukad - mõnikord on liiga aktiivsed ja tekitavad sellega segadust, surfavad rõõmuga internetis;
slovakid - tagasihoidlikud;
lätlased - alati kaasas digifotokas ja läppar, millest otsivad klippe ja pilte ning näitavad neid koigile;
hollandlased - targad ja rahulikud, kuid neid nähes tekib alati küsimus, kas nad uisutada oskavad;
EL ametnikud - jätavad teiselt planeedilt tulnu mulje;
Veelkord, need muljed on kujunenud võõrriigis olles ja voib-olla vajavad ka kohendamist.
Koolipäev sarnanes eilsega. Teooria segamini praktikaga ja Poola päästmine. Imestan Wolfgangi, kes esines meile 8 tundi ja suutis seda teha nii, et teda ka kuulati. Uskumatult kõva tegija. Kogu raskuspunkt oli suunatud katastroofi olukorras ilmselt tähtsaimale asjale - info kogumisele ja selle töötlemisele. Protsessi tulemusena on võimalik üldse aru saada,mis on juhtunud ja seejärel vastuvõtta õigeid otsuseid.