Willkommen in Linz

Seda aastat alustan minekuga Austriasse, Linzi. Lähen koos Innariga aga seda pole mõtet kommenteerida, sest olen ilmselt kõik oma kõige meeldejäävamad reisid koos temaga teinud. Oleme käinud tõesti kõikvõimalikes kohtades Islandist Pakistanini. Paremat kamraadi reisile ei ole olemas. Austria on meie puhul täiesti tavaline koht, sest teatavasti on seal meie suurim ja tähtsaim koostööpartner "Rosenbauer AG" (www.rosenbauer.com). Käime seal aastas 2-3 korda ja meie jaoks on see väga tavaliseks muutunud. Samas aga tean vähe eestlasi, kellele linn, nimega Linz midagi ütleb. Siinkohal väike tutvustus kohast, kuhu täna hilisõhtul maandun.
Ülem-Austria pealinn Linz laiub Doonau kallastel juba väga ammustest keldiaegadest, kandes toona nime Lentos. Koht kujutas endast suurt "ristmikku" kaupmeestele ja ränduritele. Suunal idast läände mööda Doonaud ja põhjast lõunasse ühendades Läänemerd ja Adriat. Alates 13 sajandi 1 poolest on Linz tuntud kui teadlaste ja kunstnike elupaik. Seal on elanud astronoom Johannes Kepler, helilooja Anton Brückner jne. Samuti on Linzist pärit ajaloo üks koloriitseim kuju - Adolf Hitler. Tänased elanikud selle üle muidugi eriti uhked ei ole aga ometigi on meile näidatud rõdu Linzi keskväljakul, millelt Hitler "avas 2. maailmasõja". Teine paha pärand linzlastele on Mauthausi koonduslaager, mis on küll linnast 20 km eemal aga ikkagi piisavalt lähedal, et seda paika Linziga seostatakse. Mauthausi surmalaager oli viimane töötav laager 2. maailmasõjas, millest tänaseks on saanud muuseum. Olen selles masendavas paigas käinud mitmel korral, see on koht, kus võib tunda surma lähedust. Kummaline, aga kohtasin ühte Mauthausi ohvri sugulast Pakistanis, tema nimi oli Geir. Jah, Geiri tädi suri seal surmalaagris. See koht häirib kohalikke sedavõrd, et mu hea sõber Mario, väitis, et ta teab küll Mauthausi küla aga sealsest laagrist pole kunagi midagi kuulnud. Ta ise on muide elupõline linzlane.
Täna elab Linzis, Doonau vasakul ja paremal kaldal, ca. 190 000 elanikku. Säilinud on vanalinn, mille vastandiks leidub väga moodsaid klaas-betoon hooneid. Iseloomulikult katoliiklikule maale on ka Linzis olemas toomkirikud, vana ja uus. Vana toomkirik on väike ja kaob kuidagi linnapilti ära, uus aga on näha kõikjale, sest torni kõrgus on 134 m ja istekohti leidub 20 000 inimesele. Linna tänavatelt leiab loomulikult igas valikus bierstubesid, weinstubesid ja muidu söömise ja joomise kohtasid. Üks on parem kui teine. Üks koht, kus alati istumas üritame käia on "Josef", nad teevad seal ise õlut ja mis seal salata õnnestunult. Sama on ka hotellidega, kõik on väga mugavad ja "kodused". Läbi selle iidse ja iluse linna voolab Doonau, millel sõidavad pikad jõelaevad ja mille kaldaid ühendavad sillad.
Aastal 2009 on Linz Euroopa kultuuripealinn ja kultuuri siin armastatakse ja tehakse. Ühe näitena suvine muusikafestival, mida on kuulda kõikidesse Linzi elamutesse, kõikjale paigaldatud kõlarite abil.
Meile on päevad Linzis täis tuletõrjetehnikat ja tehast, mis asub Linzist 5 km kaugusel Leondingis. Samas aga üritame ka tundma õppida seda kanti ja sealseid inimesi. See on ka õnnestunud, sest meil on seal tegelikult täitsa mitmeid sõpru, kellega saab ka niisama olla ja mitte tööst rääkida. Austerlaste usalduse võitmine ei ole lihtne aga õnneks on see meil vist õnnestunud. Nendega peab olema sõnapidaja ja täpne, siis on lootust ... .