Waldhaus Schloss

Hommikul oli tõsine põhjus enda peale maru vihane olla. Kinnitasin taaskord vannet, et ei reisi enam kunagi ilma fotoaparaadita. Hommikuvalguses nimelt selgus, et oleme piltilusas lossis, mille nimeks Waldhausen Schloss ja otse lomulikult oli see loss ümbritsetud maalilise pargiga.
Meie töörühma koosolek oli väga töine. Peateemaks oli algselt planeeritud Saksamaa ja Hollandi ühispäästemeeskond. Teadaolevalt on see maailm väga poliitiline ja nii algaski kõik väga lihtsa küsimusega: kas selline ühismeeskond on reaalne? Mis saab siis kui ühe riigi valitsus viivitab otsusega näiteks 10 tundi? Pärast mõningast diskussiooni oli selge, et sellisel kujul sellest meeskonnast asja ei saa. Veider, EL oli andnud hunniku raha ja ega tegelikult sakslastel ja hollandlastel mingit kindlat visiooni asjast polnudki. Edasi üritasime välja mõelda, kuidas kogu projekt muuta reaalselt kasulikuks selliselt, et Brüssel suuri muutuseid tähele ei paneks ja raha ära ei võtaks. Iseenesest oleks ühismeeskonna loomine kasulik väikestele riikidele nagu Eesti, võtaks naabrid lätlased ja moodustaks ühe kesktaseme meeskonna asemel raskekategooria meeskonna. Sellest väikeriigi näitest hakkaski mõte jooksma ja kogu asi võttis hoopis teise mõõtme ja kuju. Jõudsime ühisarutelu tulemusena punkti, et vaja on kirjutada ühtne standard EL liikmesriikide otsingu- ja päästemeeskondadele. Alates riietest, lõpetades väljaõppe ja muu sellisega. Karm teema aga kui see valmis saab, siis on ikka väga väga suur töö tehtud. THW ja USARNL jääksid selles projektis rolli, kelle peal kogu see jant ära katsetatakse. Lõppvaatlus selles projektis saab olema nö. näidis USAR meeskonna demo, selleks ettevalmistatud õppusel. Panemaks Brüsseli raha jagajad asja paremini uskuma ja aru saama, otsustasime ühe variandina see üritus korraldada Brüsselis, las siis tulevad ja vaatavad.