Hommikuti sajab

Hommikusi jalutuskäike segab vihm. Ilm muutub siin väga kiiresti, iseenesest ei ole selles midagi imelikku, sest kool asub tõesti peaaegu meres. Inimesed elavad siin väikestes ilusates majades. Kogu asustus on piki rannikut laiali venitatud ja meenutab natuke muinasjuturaamatutest tuttavaid pilte ja vaateid.
Koolipäev möödus jälle Küprose probleemidega tegeledes. Hetkel on aktuaalsed maavärina tagajärjed, metsatulekahjud, põgenike laagrid, merereostus, joogivesi ja elekter. Taanlased on kogu selle jama meile väga loogiliselt ette mänginud. Kogu problemaatistik on tingitud väga loogiliselt üksteise järel toimunud õnnetustest. Kusjuures kursuse peaeesmärk ei ole mitte probleemide lahendamine vaid meeskonnas töötamine. Info hulk, mis Küprose kohta läbi töötatud on tohutu. Ise ma seal saarel käinud ei ole aga tundub, et tean varsti kõike selle maa kohta. Päev algas jällegi vara ja liikus märkamatult kella 2200 õhtusse. Vaatamata, et siin superhästi süüa saab, olen jõudnud punkti, kus mõtted liiguvad koduse köögi suunas.