Sveta

Alustasime oma tööhommikut oma välikontoris hotelli hoovis. Helistasime kohaliku tsiviilkaitse kontaktisikule, kelle nimeks Svetlana Drobot, saime kokku lepitud kohtumise kellaaja. NB! Vene keeles muide. Teine kõne läks meie rekkajuhile, kes kurtis, et jääb piirile ilmselt hiljaks, sest Rumeenias on kuuma tõttu osa teesid veokatele suletud. Selgeks sai, et meie missiooni pikkus tuleb oluliselt lühem planeeritust. Kolmanda kõne tegime AVES reisidesse, et saaks vahetada lennuki piletid. See kõlab küll kummaliselt aga jah, esimesel päeval alustasime tagasilennu piletite orgunnimisega.
Lõunal saabusime taksoga siis esimesele kohtumisele humanitaarabi vastuvõtjaga. Moldova Tsiviilkaitse Ameti kontor oli segu vanast NL armee arhitektuurist, viinamarja aiast ja veel millegistki. Kui avasime õige ukse jäime Jürkaga ilmselt mõlemad väga totrate nägudega vahtima. Meie ees istus tugevalt meigitud kohalik "iludus". Kuidagi raske oli uskuda, et selline daam on rahvusvahelise abi vastuvõtja. Õnneks sujusid meie asjad kenasti. Leppisime kokku tehnilised detailid ja oligi päevatöö tehtud. Õhtul tegime veel kontrollkõne oma rekkajuhile, temaga oli kõik ok.