Tööots Armeenias

See ei ole esimene kord minna Jerevani. 2005 toimus seal analoogne INSARAG USAR rühmade õppus, mis nüüdki tulemas. Lugu selles, et rahvusvaheline päästesüsteem töötab kahel suunal. Üks on päästemeeskondade saatmine katastroofipiirkonda ja teine, potentsiaalsete katastroofipiirkondade vastavate teenistuste koolitamine, et tõrgeteta toimiks ka abi vastuvõtmine. Sellest pole erilist kasu, kui koolitada välja ja saata kohale "kõvad tegijad" aga sündmuskohal ei osata nendega midagi peale hakata. Armeenias toimubki nüüd treening kohalikule päästesüsteemile, et osataks tegutseda olukorras, kui taevas appi saabuvatest lennukitest mustab. Eesti on läbi Välisministeeriumi selle harjutuse üks suurrahastajatest ja lisaks rahale, toetab üritust ka kahe liikme saatmisega harjutuse korraldusmeeskonda. Endist vennasvabariiki toetab juba sissetöötanud paar: Teder ja Zabellevits. Lend läks keset päeva üle Praha. Täitumas oli üks vähestest unistustest, näha Praha vanalinna. Lend oli mittemidagiütlev ja maandumine pehme. 6 tundi oli Jerevani lennuni aega ja varustatud Jevgeni poolt kaasa antud juhendiga olime täis otsustavust minna linna. Loll tunne on, kui keelest mitte sõnagi aru ei saa, bussi peatuse leidsime küll ilusti üles aga piletimüügi koht ei hakanud silma. Mingi masin oli bussipeatuses olemas, millest ka pileti kätte sain - parkimispileti nimelt. Esimesed 20 krontsi olid läinud. Õnneks tuli buss, koos piletieid müüva bussijuhiga, mis meid linna viis. 3 peatust metrooga ja oligi Praha vanalinn. See pole legend, see on tõsiselt väga väga ilus linn. Järgides varem kuuldut, sai maitstud ka Tsehhi õlut. Odav ja ütlemata hea. Paar tundi läks kähku ja olimegi tagasi terminalis. Esimesed kohtumised Armeeniasse lendavate sõprade ja kolleegidega toimusid varakult. Väga ammune kamraad Pekka Soomest tegi meile õlled välja. Sama õlts, mis maksis linnas 30 kr oli siin 150 kr, rahvusvaheline lennundus oma headuses oli meid taas endasse haaranud. Lisaks meile sättisid ennast lennukisse sakslased, taanlased, itaallane, soomlane ja meie EDRT meeskonna mentor Brendon. Temaga sattusime üle rea kõrvuti istuma, saime arutada meie IEC protsessis tekkinud murede üle. INSARAG sekretariaat kahtleb nimelt meie võimekuses, kuigi see jätab kiusu mulje. Magamine öise lennu ajal oli nagu ikka jube, sest jätkuvalt puudub selleks maailmas mugav asend.