Minu foto
Nimi:

10.9.09

Paraad

Ma ei saa aru, miks me ei lahkunud varahommikul kodu poole. Tegelikult on õppus läbi ja tänaseks jäi ainult kokkuvõtete tegemine ja pidulik lõputseremoonia. See asi on siin ära väsitanud. Hommikul koguneski nii korraldajate kui ka reageerijate seltskond juba tuttava plekk-katusega auditooriumisse. Huvitaval kombel puudusid kasahhid, kuni lõpuni muide. Järsku keset kokkuvõtteid käivitus demonstratsioon esinemine, sireenid huilgasid ja kopterid lendasid, siinsed tegelased armastavad jõudemonstratsioone jäägitult. Sujuvalt sai läbi ka kokkuvõtete tegemine. Vaatasin ka veits esinemisi aga need ei olnud minu maitse. Jäi üle oodata lõpurivistust ja see tuli. Tund aega enne algust aeti meid rivvi, päike lõõskas lagi pähe ja varsti vajus kogu seltskond laiali. Lõpuks saabus siseminister ja pidulik rivistus võis alata, ühtlasi sai ka läbi õppus Zhetysu 2009.
Pärastlõunal lahkusin hotelli hommikut ootama. Kristjanmr järgis südamehäält ja läks Almatõsse. Õhtusöögi lauas istusin koos soomlastega ja sain taaskord tõlkida menüüd. Üks somm polnu nädal aega julgenud siin õhtust süüa ja nii võttiski ta vastu julge otsuse - proovib kohalikku kööki viimasel õhtul. Toidu valis ta pildi järgi ja loomulikult oli see hobuse liha. tema õnneks oli lauas üks eestlane, kes asja ära tõlkis ja koheselt kõlasid restoranis inglise keelsed kimiräikoneni aktsendiga karjed: NO HORSE, NO HORSE. Häbi oli kohaliku ettekandja ees. Tellisin põhjanaabrile lamba liha ja ütlesin, et lähen asju pakkima.