Ebaõnn Riia lennujaamas

Hommiku rutiin ja siis Igorit ootama. Mati läks hommikul paadimootorite teemat arutama ja mina pidin minema vee eest maksma. Igor jäi üle tunni hiljaks, siinkohal olgu öeldud, et ega siin kella eriti ei tunta. Järgmine kord, kui Moldovasse satute, vaadake, mitmel inimesel on käekell. Väga vähestel.
Aega läks aga lõpuks olime eilse nunnakloostri raamatupidamise osakonnas. Seal oli imestamist kui vene keelse tere järgi Igor mind tutvustas kui eestlast. Sealsete prouade info põhjal vihkavad eestlased venelasi ja ei tohiks vene keelt osata. Seletasin pikalt, et neil on vale arusaam ja et minu lähimasse sõpruskonda kuulub vene taustaga tegelasi. Saime oma arveasjad korda ja minu aeg Moldovas sai otsa. Võtsime Mati peale ja sõitsime lennujaama. Vana kombe kohaselt võtsime enne minu lendu väikese käraka ja oligi nutuaeg. Mati jäi veel paariks päevaks siia. Pärast turvakontrolli ostsin ühe pudeli Kvinti, mis mul Riia lennujaamas ära võeti. Ütlesin sellele turvalupardile pärast pikka vaidlust, et võta see pudel endale ja naudi õhtut. Ta vihastas nii koledasti, et tahtis selle pudeli minu silmeall plastkonteinerisse puruks lüüa. Võttis hoogu ja virutas aga pudel jäi terveks.