Kangelased surevad noorelt

Praktiline harjutuspäev. Kohe hommikul oli selge, et päike nalja ei mõista ja ei mõistnudki. Kogu harjutus oli ülesehitatud väga lihtsalt. Inimesed jagati neljastesse rühmadesse, mida sai kokku viis ja rotatsiooni põhimõttel hakati sündmuseid lahendama. Korraldusliku poole pealt peab tõdema, et itaallastel on talenti. Paari rollimängijaga ja juhuslikult leitud enam-vähem sobivate sündmuskohtadega suudeti kokku panna väga intensiivne päev. Sellist tööd tehes satud tahestahtmata kohtadesse, kuhu ka kohalikud harva satuvad. Giglio on megailus turismimagnet, kuid ka seal on olemas varjatud pool, mis ei näe just kõige parem välja. Just sellistes kohtades oligi au mütata. Sain ka väga täpselt teada, mida tähendab katastroofi järgse prügimurega tegelemine. See sai selgeks, kui pildistasin prügimäel prügi. Jamps oli selles, et kogu see kant kubises sisalikest, kes kõik kuhugi jooksid. Lohutasin ennast sellega, et maod ja sisalikud ei pidavat koos elama. Keemia harjutused ei olnud mingi raketiteadus, olin samas kohas, kus eelmiselgi päeval - baasteadmiste olemasolu on siin väga vajalik.  Simulatsioonid käisid seinast seina, alates reostunud jõgedest, lõpetades aktiivsete leketega tööstuses. Väga palju mängiti tundmatu aine peale, mis tekitas muidugi teemaga mitte kursis olevatele palju segadust. Kindlasti kleepus sellest kõigest palju külge ka sellist, mida saab kasutada Lilleküla väljasõidupiirkonnas aga võib olla ka kaugemal. Keemiaõnnetused ei ole naljaasi ja neisse tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest muidu võib juhtuda midagi sellist, mida ette ei taha kujutadagi. Kursus lõppes päeva presentatsioonidega, mille esitamine ei tulnudki kõige halvemini välja.

Õhtusöök algas tavapärasel ajal – 2030. Paari päevaga harjub isegi ära hilise söömisega ja kõik tundus  korras olevat. Küll aga ei olnud laual tavapärast menüüd, ka  sellele ei pööratud erilist tähelepanu. Ja siis see algas. Toitu serveeriti küll taldrikutel, küll merekarpides. Siinkohal tulebki teha peatus asjaolul, et ma ei suuda süüa ei tigusid ega kaheksajalgasid. Olles aga sellisel saarel, siis nende osakaal toitudes on tuntav. Kõik õhtusöögid on olnud tulla valmis, et mõni tükk iminapast või tont teab, mis limukast taldrikusse sattunud poleks. Mina lõpetasin söömise pärast 7 käiku, milleks oli müürikellu suurune kala. Sama tegi ka Ismo, kes on ometi minust vähemalt peajagu pikem ja neljandiku võrra laiem. Professor Per sõi aga lõpuni, st ka kaheksandaks liha ja üheksandaks magustoitu. Vot selline on vaimujõud. Ahjaa, õhtusöök lõppes nats enne südaööd. Kõht oli nii täis, et lihtsalt pidin jalutama, sest muidu poleks magada saanud. Tuiasin mööda randa ja suureks õnneks, tuli ühe rannarestorani terrassil olevalt ekraanilt jalka kokkuvõte. Saksamaa võitis 2:1. Sain Luca käest ka teada, miks itaallased nii hilja ja palju söövad. See olevat parim viis inimesi koos hoida ja parim aeg rääkimiseks, kuna päevamuljed on kõigil meeles.