365

Ma ei mäleta millal ma selle lubaduse andsin aga sellel polegi tähtsust. Selge on see, et miski siin ilmas pole igavene ja igal asjal peab olema algus ja lõpp. Kui ma siin kirjutamist alustasin, siis pidi see olema ainult Pakistani perioodi ajaks, läks aga teisiti - sissekandeid muudkui tuli ja tuli. Üheltmaalt hakkasingi mõtlema, et kuidas see kõik seisma saada. Lõpuks jäi sõelale versioon 365 sissekannet ehk aasta ära. Eks muidugi tuli ka vigu aga need paar päeva kuue aasta jooksul ei mängi enam rolli. Ma usun, et vabastasin ka oma lähedased tobedast kohustusest siia pealkirju ja pilte panna, kui endal internetti käepärast polnud ja seda juhtus tihti. Kes veel ei teadnud, seda kirjutist koostas rohkem, kui üks inimene. Kusagil 300 juures hakkasin mõtlema, et huvitav millises riigis me jumalaga jätame, nüüd on see selgunud- Gruusia. Tuginedes kogemusele, siis see ei pruugi olla lõplik, sest eks see kirjutamine on omamoodi harjumuseks kujunenud, kuigi ma ei kujuta hästi ette, et siia rohkem midagi tekib.

Mis seal ikka, ma jään siis siia ja teie minge edasi, ikka edasi, sest huvitavad ajad ja maad on kusagil silmapiiri taga.