Luba

Eile õhtul saabus Geir Islamabadist ja andis tagasi meile meie passid. Sinna oli tekkinud tempel, mis annab mulle õiguse osta Pakistanis alkoholi. Ei osanud ei rõõmustada ega kurvastada, tekkis ainult küsimus, miks see luba passi löödi. Siinkohal olen tänulik Eesti poliitikutele ja muidu ametnikele, kes meid EuroopaLiitu aitasid ja ID kaardiga reisimise välja mõtlesid. Kujutan ette, millise näoga ma kusagil Frankfurdi lennujaamas kivist näoga piirivalvurile seletan kõikide nende imelike riikide viisade olemasolu ja siis muidugi veel selle loa päritolu.
Täna hommikul läksid Taavi ja Romka koju, meie Ennuga aga jäime siia. Kohe hommikul istusime nõupidamiste laua taha koos UNICEF-i inimestega, sest teemaks on meielaagri saatus. WFP tahab seda igaljuhul sulgeda ja UNICEF lahti hoida. Hakkasime vaikselt planeerima kogu ürituse üleandmist neile. Start on igatahes vaevaline, öösel sadanud vihm uputas nende kortsus telgi totaalselt. Esialgsete plaanide kohaselt on nende kontor püsti 10 päevaga. Meie teeme laagris oma igapäeva toimetamisi. Temperatuur langeb siin alla 30 kusagil õhtul seitsmest, sest siis hakkab päike loojuma. Ahjaa, UNICEF-i telgi vaiadest pole ei kippu ega kõppu.