Reede

Reede on siinkandis püha päev, koguelu seiskub kusagil keskpäeval. Käiakse mosees ja ollakse niisama. See on umbes sama nagu meil nädalavahetus. Meie reede algas aga väga hoogsalt, sest avastasin hommikul kell kuus, et kogu laagri veetagavara oli läbi ühe lahti tulnud vooliku kusagile maasisse kadunud. Ajasin Ennu kiiresti voodist välja ja asja kallale, sest laagri elanikud ärkavad kusagil seitsmest. Enn hakkas voolikuid ühendama ja mina jooksin vett pumpama. Imelikul kombel ei tekkinud jamade ahelat ja pump läks ilusti käima. See mootori jorin kõlas üle poole, alles tukkuva Batagrami ja kujutasin ette, kuidas kohalikud mind hetkel vihkavad. Lõppes aga kõik õnnelikult, kui välja arvata see, et Enn natuke (loe: päris) märjaks sai, sest ta avas mingi surveall oleva vooliku.
Täna tegime oma laagris vähe tööd. Meid viidi autoga hoopis Batagramist ca. 40 minuti kaugusele WFP lattu, ühte generaatorit hooldama. Saime oma asjadega kiirelt valmis aga ..., see generaator ei läinud käima. Hakkasime siis otsima, et milles asi. Loogika ütles, et õhk on süsteemis. Jändasime ja jändasime aga ei miskit, lõpuks kogunes meie ümber hea hulk autojuhte, kes oma koormaid ootasid. Seekord oli kohalikest meestest palju abi. Ühiste jõududega avastati, et generaatori kütuses on palju vett ja veega teatavasti on võimatu mootorit käivitada. WFP hakkas mõtlema, mis edasi saab, meie Ennuga tulime tagasi oma laagrisse, sõime ja magasime. Tegemist on ikkagi reedega ja liigselt ei tohi sel päeval pingutada.