OPD

Hommikut alustasime WHO-d abistades. Tõstsime ühte haigla generaatorit ühest kohast teise. Meile tegi asja huvitavaks see, et tegemist on ajutise haiglaga ja mis asub täpselt selle koha peal, kuhu eelmisel korral OPD telgi püstitasime. Siin on näha muutust, kui mõelda milline jube koht see algselt oli, siis areng on olnud haigla rajamise osas siin märgatav. Püstitatud on metallist kergehitised ning paigaldatud konteinerid. Saime töötada mudasel pinnasel ja kerges vihmas, kuidagi tuttav tunne oli, sest eelmisel korral, kui OPD telki püstitasime, tuli taevast lahinal vett ja muda oli põlvini. Töö ajal tekkis meie ümber tutavlik vaatajaskond, see ei üllatanud meid. Puudu oli vaid verine ja lögane meditsiinitarvete jääk, meie jalge alt. Käisime vaatamas, ka kliinikut, mida kasutati eelmisel korral operatsiooni saalina. Raido tegi seal tookord tööd taskulambi valgel. Kõik meie eelmise korra pragude märgistus on seintel alles, ainult, et maavärina järel tekkinud praod on ilusasti pahtlit täis tõmmatud. Areng seegi, sest maja on ju püsti ja avatud patsientidele. Kuna Geiri pole, siis tegelen jälle palkade maksmisega, tunne on sama, nad tahavad mind petta. Pole hullu, sain ka seekord raha asjad korda. Camp management polegi väga raske. Vahelduseks laagrielule käisin täna kütuse järel, väike vaheldus mõjus päris hästi. Õhtul tekkis halb üllatus, meie peaveepaak T45 on peaaegu tühi ja pealevoolu ka ei ole. Plaanime laagri veetarbimise viia miinimumile ja nagu kiuste on laager rahvast täis. Loodame, et homne päev toob selgust sellesse olukorda, sest ilma pesuveeta läheb keeruliseks.