B-telk

Ilm on pilves ja soe, just paras välitöödeks. Tegime oma plaanides väikese muudatuse ja alustasime ühe suure magamistelgi langetamist. Seda telki kutsutakse B-telgiks. Oma konstruktsioonilt on ta sarnane meil kasutusel olevate telkidega ja mingeid tehnilisi raskuseid selle asjaga ei olnud. Küll aga meie õnnetuseks seisab selle telgi ühe otsa juures valvurite putka. Juba kaugelt kuulsime oma tuttava valvuri hüüdu: hello my best friend, how are you. Lause millele oleme muutunud vist juba allergiliseks. Muidu pöörduvad meie poole niimoodi siinsed lapsed aga noh, eks need valvuridki on kellegi lapsed. Saime muidugi vastata kui fine kõik on, aimates ise väga tüütut seltskonda. Oleme siinset seltskonda juba piisavalt tundma õppinud. Loomulikult oli meie best friend meile kõikjal "abiks", kuigi tahaks kirjutada jalus. Siinsete inimeste heatahtlikusel ei ole piire, kui puudub ka seesmine intelligents, siis ongi valmis sõber, kes sind jubedalt närvi ajab. Arvan ise, et siin lööb välja põhjamaine mentaliteet, kellele ei meeldi, kui keegi hoiab kogu aeg samast asjast kinni, mida sina tahad korralikult kokku pakkida. Uskumatu on ka see, kui palju asju neil siin vaja läheb. Käte ja jalgadega paluti meilt endale ühendusnööre, telgi põhjasid jne. Üks nöör hakkaski tasapisi putka poole liikuma. Alustas ta oma teekonda vaiade hunnikust, sealt teda siis tõsteti tasapisi "võshka" suunas. Ei olnud neil õnne, just trepilt võtsime selle liikuva nööri ja panime ta ära kasti. Suureks abiks olid meile meie oma töölised. Kohalikel on siin tõesti uskumatu töövõime. Lõunaks oli telk konteineris ja laagriplatsil suur tühi väljak. Umbes nädal tagasi oli siin juttu, et laagri haldamise võtab üle meie naaber UNICEF. Asja sellest muidugi ei saanud, sest nad arvasid, et kolivad oma telk-kontorist tagasi mõnda hoonesse. Sealt ka otsus laager sulgeda. Tänaseks on aga asjad muutunud, UNICEF ei suuda kuidagi endale sobivat maja leida ja nad peavad vist ikka siia telkidesse jääma. Meie aga korjame ära kõik infrastruktuurid: vee, elektri, valgustuse jne. Ja juba tulevadki küsimused, kas võiksime oma vee ja valgussüsteemid neile kinkida. Täiesti uskumatu, kui saamatu organisatsiooniga on tegemist. Neil on olemas ainult läpparid ja pliiatsid ja siis tulevad maailma lapsi aitama.