Neli nädalat möödas

Hommikul kohe alustame Ennuga teekonda Baghi poole. See peaks meist päris kaugel olema, sest kohal peaksime olema 1700. Läheme sinna veidike appi norrakatele. Bagh asub Kashmiiris. Oma teel nägime, kui erinevad on Pakistani eripaigad. Pean kurbusega tunnistama, et Batagram on tõeline solgilinn ja seal elavad erilised inimesed. Tegelikult on siin väga ilusaid ja puhtaid piirkondasid, kus elavad kaasaegse mõtlemisega inimesed. Kantakse sortse ja nokakaid ning naistel on näod katmata. Iseenesest oli meie sõit pikk ja vaevarikas. Toyota jäik vedrustus ja teede kvaliteet moodustasid kokku segu, mis ei jätnud meie sees ühtegi asja oma õigele kohale. Tõusime väga kõrgele mägedesse ja nägime hingematvalt ilusaid vaatepilte. Samas saime ka reaalselt kogeda, mida võivad maalihked teedega teha. Teedel oli näha väga palju kohti, mis olid täis varisenud kive ja muda. Sõita sai seal ainult ühes soõdureas. Olen eelnevalt kirjutanud mussoonvihmadest ja üleujutustest. Nüüd nägime ka mida see loodusnähtus teha oskab. Nimelt olime sunnitud ühes kohas tagasi keerama ja otsima uue tee, sest tulv oli meie maantee täis kandnud muda, sodi, palke jne. Jõgi, mis seda tegi oli endistviisi märatsev aga ilusti tagasi oma sängis. Uue tee leidmine ei ole mägedes aga sugugi lihtne. Imestama pani, et meile sellest eelnevalt ei teatatud. Igaljuhul pärast pikka rappumist oma trampvankriga olime lõpuks õnnelikult Baghis. Startisime 0900 Batagramist ja ca. 1700 olime kohal. Selle ajaga olime läbinud 250 km. Mõistus keeldub seda uskumast, sest tunne oli nagu oleksime sõitnud maakera teisele poolele. Pakistanis mõõdetakse vahemaasid tundides, mitte kilomeetrites. Baghis ootas meid laager ja laagris norrakad Svein ja Camilla. Alustuseks ajasime niisama juttu ja kuulasime nende laagri muljeid. Olime sõidust liiga väsinud, et elavalt kaasa mõelda. Õhtul tegime nö. tehnilise tiiru ja vaatasime oma tööpõllu üle. Mitte midagi keerulist. Vedasime oma väsinud kehad varakult voodisse ja just enne uinumist algas laagri lahedal valjuhäälditest tulema islami palveid ja laule. Shiia moslemitel oli mingi pidustus. Alguses ajas see naerma aga pikapeale hakkas närvi ajama, sest väsimus oli metsik ja magama jääda ei saa. Lõpuks lihtsalt kustusin, selle jorina saatel.