Vesi-osa 2

Nagu arvata jätkasime oma eilset projekti, mille koondnimetus on vesi. Hommikul kohtusime prantslastega, kes on siin korrastamas Batagrami veevärki. Selgus, et veemahuteid, kust seni vett saime, ootab ees suurhooldus, mis tähendab seda, et vana veesüsteemi võib mõneks ajaks unustada. See tähendab kaseda, et osa Batagramist on hetkel veeta. Hakkasime siis koos prantslastega arutama, kuidas T45 vett saada. Ainuke mõistlik lahendus oli, pumbata seda jõest. Alustasime voolikuliini ehitamist. Meil on siin kõik tuletõrjujad ja voolikuliini ehitamine ei tohiks probleem olla aga Pakistanis on kõik asjad teistmoodi. See liin tuli vedada piki solgi kanalit ja omavahel kokku sobitada saksa ja taani voolikuliitmikud. Kogu seda tassimist ja higistamist saatsidkohalike laste hõiked, saime karjuda hello, öelda I´m fine vähemalt 200 korda. Lubasime prantslastele lahkelt ka oma veepumpa aga oma suureks üllatuseks avastasime, et see on korrast ära. Vesi oli nii kütuses kui ka õlis. Algas selle remont. Korda saadi. Vahepeal olid prantslased oma pumba jõe äärde tassinud ja ühendasime selle voolikutega. Päris hea meel oli, kui vesi jälle T45 voolas. Hea meel oli ka lastel, kes kohe meid kanistritega ümbritsesid. Andsime neile vett. Mingil hetkel saime aru, et organiseerime vett tervele osale Batagramile, mille sisse jääb ka haigla. Suur ülesanne, tavalistele inimestele. Meie veemahuti on aga seest väga must, otsustasime, et homme hakkab selle puhastamine ja siis veega täitmine. Jätsime pumpamise täna pooleli. Kogu selle sebimisega läks natuke käest ära laagrielu korraldamine aga õnneks midagi hullu ei juhtunud, kui välja arvata, et meie valges generaatoris kadus kusagile jahutusvedelik. See generaator annab voolu kliima seadmetele ja kui see seisma jääb hakkab kõigil palav.