Minu foto
Nimi:

29.8.06

Viimane päev

Enne siia tulekut tundus, see eesootav 7 nädalt on väga pikk aeg. Nüüd aga on teistpidi, see aeg siin on läinud kiiresti. Meie viimane päev siin laagris on käes. Ootame oma kraanat ja konteinerveokeid. Tegelikult on imelik sellest juba kirjutada aga meil on ikka samad probleemid. Siin väike ülevaade Pakistani ajaarvamisest. Meile lubati autod hommikul kell 0800, tegime pakkumised, et kui kl 1200 tulevad on hästi. Kell 1600 saabus teade, et sõjaväe kraana jõuab siia ca. 1930. Kusjuures jõudiski. Nüüd on olukord, kus meil on konteinerid ja kraana aga pole autosid, mille peale konte tõsta. Söötsime sõduritel kõhud täis ja panime nad meie telki magama. Istusime viimasel õhtul koos meie kokkade ja Ziaga, jätsime jumalaga, sest pole kindel. et kunagi veel kohtume. 7 nädalat on piisavalt pikk aeg, et teineteisega harjuda ja lahkumine kurva võitu on. Kusagil kl 2200 saabusid meile kaks veoautot. Hilinemine on kohutav aga kohalikke see ei sega, hakkame aga täislaaditud konteinereid tõstma. Ajasime kraanamehe voodist välja ja hakkasime koormat laadima. Suure mürina ja kangutamise saatel saime esimese konteineri auto peale 0230. Tundub, et enam ei ole mõtet magama minna, sest peame kl 0600 hakkama Islamabadi poole sõitma. Loodame, et Zia peab vastu, sest ta on ju meie autojuht aga selle asemel, et puhata on ta väga hasartselt laadimistöödel abiks. Lõpetasime tööd ca. 0400 ja kukkusime surmväsinult voodisse, isegi ei mäleta, kui kaua seda kraanat olime oodanud. igaljuhul kaks esimest merekonteinerit pakitud asjadega läksid lõpuks teel.