Auchan

... oli selle kaubanduskeskuse nimi, kus veetsime oma puhkuse esimese otsa. Teadsin kohe, et olen selles asjas nõrk ja pean vastu ühe osakonna. See aga ei olnud probleemiks Kirstile, sest tundub, et tema saab sellises keskkonnas liikudes lisaenergiat. Juba tükemat aega on mu raamatute valik koosnenud ajalugu puudutavatest teostest. Osalise uuringu alla on sattunud ka jõulude seotus Jeesuse sünniga. Ei hakka üldse varjama, et olen faktide pooldaja ja seda meelt, et Jeesuse sünnipäev nihutati paganate suurpidustuse aegadesse, et seeläbi panna nad uskuma midagi muud. Kummalisel kombel see ka õnnestus. Ise olen jätkuvalt seda meelt, et eestlased käivad küll jõulude ajal kirikus aga seesmiselt me kristlased ei ole, võrdleva näitena võiks siinkohal mõelda jaanitulede peale. Siin, Kesk-Euroopas, olles tekkis hea võimalus juba mõtestatult seda teemat jälgida ja analüüsida. Varasemast on mulle väga tuttavad Austria ja Saksamaa Christkindlmarktid ehk jõuluturud, hakkasin selles samas Auchanis vaatama jõuludekoratsioone ja mida ei ole, see on Piibli temaatilised ülespanekud. Kõike muud on külluses aga Jeesuse sündi kohtas ainult ühes kohas. Huvitav, kas ka Kesk-Euroopa hakkab vaikimisi tagasi pöörduma oma paganlike juurte juurde.
Rallisime selles ostuhulluses ringi ja lõpuks olime ostnud niipalju kola, et tuli osta ka uus reisikott, et kogu see kuhi Eestisse viia. Kes on huvitatud odavatest riietest, siis tasub siia sõita.
Nagu oma mõtete kinnituseks vaatasin koju jõudes Da Vinci koodi ja mõtisklesin usu teemadel edasi.
Õhtu oli tõeline kultuuri elamus, käisime Kleni ja Reginaga siinses teatris flamenco etendust vaatamas. Tegelikult on flamenco väga pikka aega meie peres eksisteerinud, sest Vennas on ju tantsija aga asjade kokkulangemise tõttu nägin flamencot elusana alles teist korda. Esinejaks oli Israel Galvan ja tema saatelaulja ja kitarri mängija. Tegemist oli tantsu etendusega aga mulle jäi rohkem meelde laul ja kitarr. Loomulikult ei saanud ka siin ilma väikese vahepalata. Klen nimelt tahtis seda etendust salaja pildistada - pole probleemi, klõpsigu. Siinkohal eksisime, oli küll probleemi, ühel proual, kes istus meie ees. Ta muutus väga tigedaks kui sai aru illegaalsest tegevusest saalis. Tema käitumisest õhkus vanatüdrukust fänn, kelle "kallimat" salaja pildistatakse. Mulle meeldib jälgida loomade käitumist ja pool etendusest piilusingi silmanurgast seda õeluseussi. Kõik fännile omased jooned joonistusid väga selgepiiriliselt välja: keha nõksutamine, kaasa laulmine (kuigi ma ei tea mis keeles), hüsteeriline plaksutamine ja karglemine oma kohal. Kahju on sellistest.
Pärast etendust pikendasime õhtut ühes stiilitus baaris kahe "Diekirchi" õllega.