0700

Lahkume Batagramist, meie töö on tehtud. Ärkamine pärast 2 tunnilist magamist oli jube aga sõitma tuleb ju hakata. Zia oli super autojuht, ta tegi kiiret sõitu ja olime lõunaks Islamabadis, isegi Geir oli üllatunud meie kiirest liikumisest. Istusime IHP maja vastas olevasse restorani ja sõime koos lõunasöögi - meie viimase ühise. Geir, Zia, Lars, Enn ja mina-meeleolu oli nagu oli. Siis oli lahkumise hetk käes, kõvad kallistused ja takecare´id. Mul ei lähe iial meelest Zia viimased sõnad: please forgive me my mistakes! Nii oskab ainult tema öelda ja ma ei näe teda ilmselt enam kunagi. Küll aga on mul muslimist sõber, kes minu eest palvetab, seda on hea teada. Geiri pärast eriti ei muretse, sest Norra on nii lähedal, et teda näeme veel kindlasti. Zia ja Geir läksid kiirelt tagasi Batagrami ja meie Ennuga jäime Islamabadi. Tolgendasime siin 2 päeva. Ostsime igasugu asju: piraattarkvara, raamatuid, dvd-sid jne. Käisime isegi loomaaias aga sealne kollektsioon oli puruvaene. Islamabadi saabusid ka Stein ja Camilla Baghist, lendame nendega koos Londonisse. Sain Geirilt veel viimase sms-i laagrist ja see kõlas: then we´re back in Batagram. Crane still here, all containers in camp! Last one is being unloaded now. Radioroom antenna broken by crane!
Nende sõnadega ma lõpetan, sest need iseloomustavad seda kauget maad - Pakistani.