Trier

Hommik algas tavalisest natukene kauem magamisega. Pärast rahulikku ärkamist keerasime autonina Trieri poole, et külastada sealset jõululaata. Nädalavahetusele omaselt oli liiklus selles linnas kohutavalt umbes ja parkimismaja järjekorras tuli mõnda aega oodata.
Trier ise oli täisehtes ja tänavatel liikus meeletult palju rahvast. Algatuseks tegime väikese poe ringi, seda sõitu iseloomustab mulle väga ebatüüpiline nähtus-poodides tuiamine. Tegelikult oli asi hoopis selles, et õhtuks oli vaja osta üks särk.
Jõuluturg ise oli muljetavaldav aga see suur rahvamass võttis isegi hingamisruumi ära. Käitusime nii nagu sealne tava nõuab, sõime tänaval ja jõime hõõgveini. Pikemat ringi ei hakanud tegema, sest seal oli tõesti palju rahvast. Märkimata ei saa jätta, et Jeesusega seonduva leidsime ainult ühest kohast ja sedagi otse kiriku ukse ees. Eks näe ...
Selle päeva õhtu kujunes väga atraktiivseks. Käisime Luxembourgis töötavate ja elavate eestlaste jõulupeol. See toimus ühes koolimajas. Polnud kunagi varem sellisel üritusel osalenud ja seega mingeid eelmõtteid ei tekkinud. Kohapeal olles aga kerkis silme ette vist aasta 1946 ja tekkis tunne, et olen sattunud ühele poolsalajasele sõja eest põgenenud eestlaste jõulude tähistamisele. Kokku kukkus ka kujutelm, et välismaal elavad eestlased hoiavad hästi kokku ja on nagu üks suur pere. Tegelikkuses istuti seltskonniti laudades ja oldi suht-koht omaette. Pidu nagu kusagil rahvamajs, kuhu on kogunenud küla ja valla elanikud. Joodi ja söödi muidugi Luxembourgi menüü järgi.