INSARAG

International Search and Rescue Advisory Group ühendab endas rahvusvahelises mõõtmes töötavaid päästemeeskondi. Selle organisatsiooni üheks suundade ja otsuste analüüsijaks ja arutajaks on päästemeeskondade juhtide aastakoosolek. Seekordne treff leidis aset India pealinnas Delhis. Eesti SAR meeskonda esindas kaks tegelast Mäx ja mina. Teekond algas Tallinnast, mingit erilist stardi tuju polnud, sest Saksamaa reis oli liiga lähedal. Lend väljus hommikul 0655 ja ilma hilinemiseta Moskva suunal. Meil oli esimese klassi pilet, mis tähendas ka tasuta toitu lennuki pardal. Estonian Air menüü on tegelikult väga hea, kahju ainult, et seda pakutakse ainult valitud seltskonnale. Seekord olime ka meie valitud seltskond. Moskvas maandusime viperusteta ja kell näitas ca. 1000. Delhi lend läks 1620, meid ootas praktiliselt terve päev Seremetevo lennujaamas. Venemaale omaselt jäime kohe piirile toppama, vaatamata sellele, et olime transiittsoonis. See ei olnud muidugi mingi üllatus, murelikuks tegi aga stiil, kuidas meie pagas transiidis edasi saadeti. Üks vormis tüdruk kirjutas meie pagasi nr. paberilipakale ja ütles, et kõik saab korda. Märkimist väärib ka sealsete piirivalvurite väljanägemine. Suurem osa neist on tõelised vene naised, soengud ja make up nagu presidendi vastuvõtul. Vaatamata vanusele ja mõõtudele kantakse miniseelikut. Järsku panime tähele, et enamus neist kannab käes paberkotikest, mis pärit parfümeeria poest. Selliseid, milledesse pakitakse lõhnapudeleid. Süvendatud uurimine näitas, et nendes kotikestes hoitakse töövahendeid: templeid, templipatju, pliiatseid, pastakaid jne. Stiili küsimus aga vormiga need pabekotid kokku ei sobinud. Seremetevo lennujaam jättis endast väga kitsa mulje. Tegemist on NLiidu aegse ehitusega, millesse on sisse ehitatud hiljem poode jne. Tulemuseks on see, et poode on rohkelt aga olla pole kuskil. Leidsime lõpuks vaba nurga migratsioonikontori ees. Istusime, lobisesime, sõime ja rüüpasime "Baltika" õlut. Ime kombel läks aeg suhtkoht kiiresti. Tuiasime ka poodides ja meelde jäid meeletult kõrged hinnad. Pole Venemaa ajalugu eriti uurinud ja seega jäi õhku küsimus, mis taustaga on Venemaa kultuuris värvitud ja ehitud puumunad, neid müüdi igas mõõdus ja valikus. Lennuk, mis meid Indiasse lennutas oli IL-96, täitsa suur ja mugav aparaat. Aerofloti teenindusel polnud ka suurt viga. Jama oli ainult selles, et olime juba kogu päeva istunud ja igavlenud, nüüd aga ootas ees 6 tundi lennukis. Sõime õhtusöögi ja üritasime magada, lennukis see muidugi erit mugav ja lihtne ei ole. Tõsine tüdimus oli kallal.