2

Eelmise õhtu varajane magama minek mõjus hästi, kui äratuskell helises 0400. Olime nagu kaks hulgust rongijaamas. Varajane lend liinil Viin-Stuttgart ei jäänud kohe kuidagi millegi erilisega meelde. Küll aga jäi meelde Karlsruhe rongi peale jooksmine, jõudsime eriti napilt. Lõunaks olime "Metz"-is kohal. See on Euroopa vanim tuletõrjetehnikat tootev firma. Momendil on nende põhitoodanguks redelautod ja päästetõstukid. Oleme "Metz"-i koostööpartnerid Eestis. Väike tiir tehases, lõunasöök ja saime kätte auto, mille pidime Soome transportima: 10m pikk, 15 t raske, 3,3m kõrge särtspunane tuletõrjeredel.
Sõitu alustasime GPS-i häälestamisega, sest ilma selle väikese vidinata ilmselt kaugele ei jõuaks. Sõidu alustades hakkas kallama ka hirmsasti vihma ja ees ootas ca. 800 km matka. Päeva teise poole veetsimegi vihmasel autobahnil ummikutes istudes ja meeletult kitsastel ajutistel sõiduradadel slaalomit sõites. Jube kui närvi need teetööd on suutelised inimesi ajama. Eriti neid, kellel võõras ja suur auto istumise all on. Sõitsime hämaruseni ja jäime öömajale mingisse väikesesse Saksamaa küll, mille nime esialgu ei teadnudki. Hotell oli väga kodune. Peremees, kes ilmselt selle maja ka ehitas võttis meid vastu nagu kadunud poegasid. Päris koomiline oli oma tuletõrjeautot väikese hotelli ette parkida ja küsida ega sellest probleeme ei tule, kui võtame kolme auto kohad. Muidugi sellest ei tulnud probleemi. Hotelli peremehel oli ka väga tüüpiline söögituba, kus pärast head tellimust tasuta pits schnapsi pakutakse. Reziimis on tekkinud mingi muutus, sest magama minek saabus jällegi varakult ca. kümne ajal.