Saksamaa-Bremen

Hommikune ärkamine oli loomulikult kohutav. Kell 0900 läks buss õppuse baaslaagrisse, kus pidi toimuma viimane info vahetus ja lõpetamine. Meie töögruppi näidati THW meeskonna liikmetele ja Peter tegi meiepoolse lühikokkuvõtte. INSARAG-i esindajad andsid THW-le üle vastavussertifikaadi ja oligi asi lõppenud. Mul tiirles aga üha enam ja enam peas Eestis korraldatava hindamisõppuse skeem, kuigi sinna on veel piisavalt aega. Unustada ei tohi muidugi, et ajal on kombeks teatud hetketel väga kiiresti liikuma hakata.
Lõuna söödi väga tüüpilises õlletoas, milliseid võib leida kõikjal Saksamaal. Hirmus uni oli kallal aga Bremeni ringsõidust ei raatsinud loobuda. Bremenile on iseloomulikud hiiglapikad elumajad, mis ehitati pärast Teist maailmasõda. Vanalinn on taastatud ja meenutab Tallinna vanalinna mudelit. Hea võrdlusmoment linnast, mis on üle 1000 aasta vana ja veidi uuemast ehk siis arengust ehituskultuuris. Suure pettumuse valmistasid maailmakuulsad Bremeni linna moosekandid. Eesli, koera, kassi ja kuke lugu teavad maailmas kõik inimesed. Olin nende monumenti näinud ainult millegi vahendusel. Millegi pärast arvasin, et see on midagi suurt kusagil Bremeni keskväljakul. Aga tühjagi, minu arust olid loomade kujud elusuurused ja seisid üksteise seljas ühe kiriku ukse kõrval. Väga armetu. Pilte Bremenist mul kahjuks pole, sest unustasin fotoka bussi.
Reisidel on tihtilugu väga tüütavaks asjaks ametlikud õhtusöögid. Hoyasse tagasi jõudes vaevas meeletu uni ja olekski parema meelega hoopis magama läinud, kuid ees ootas õhtusöök. Õnneks jäi aega pooltunnikest tukkuda. Suutsin just magama jääda, kui ärkasin koputuse peale. Esimene reaktsioon oli see, et on hommik ja ma olen kõik maha maganud. Reaalsustaju taastudes läksin ust avama ja seal seisis Muhammad. Tal oli kõigi jaoks kingitus ja nüüd tuli ta neid ükshaaval üle andma. Araablaste heatahtlikusel pole piire.
Õhtusöök oli jällegi tüüpilises saksakohas, kuid köök ja vein olid Rumeeniast ja kokk Albaaniast. Saksamale tüüpiline oli ainult perenaine, kes istus aegajalt lauda, uuris elu ja viskas paar pitsi schnapsi. Tegelikult oli õhtusöök päris lõbus, õnneks sai pidu läbi õigel ajal, sest lendamine valutava peaga ei ole just parim lahendus.