Lõpp

Kõik varased lennukid on kolinud Saksamaale. Jube on ärgata hommikul kell 0400, et minna hotelli ette bussi ootama. Kõige tipp oli alanud paduvihm. Niipalju oli lohutust, et ei pea selles jubedas vihma kusagil rusuhunniku otsas istuma. Eriti halenaljakas olukord tekkis, kui samal ajal, kui mina hotelli uksest välja astusin, saabus takso. Meie rollimängijad tulid Weselist peolt. Oli imestamist ja naermist. Magamata inimest ajavad kõik asjad närvi: Düsseldorfi lennuvälja check-in, põhuhunnikut meenutav naisturvatöötaja, kes tahtis näha, mis mul kotis on ja Air Balticu lennuk, kus hommikusel lennul ei saa kohvi, sest see on just otsa saanud. Rääkimata lennukist, mis oli puupüsti rahvast täis. 3 tundi Riia lennujaamas tegid asja aina hullemaks.
Viimasel ajal on palju sõidetud ja tehtud kaugetel maadel. See kõik on väga väsitav olnud ja eriti väsitav on pidevalt mõista ja leppida võõraste kultuuridega, kommetega ja inimestega. Langenud on otsus, määramata ajaks saabub rahu ja vaikus.