6

Meie laev jõudis Helsinkisse kell 0600 hommikul.Reis hakkab tasapisi läbi saama. Redeli kätte saamine furgoonide vahelt läks oodatust kergemini aga tõepoolest, need laevad, mis peavad vedama suuri autosid võiks olla õige natuke avaramad. Soomes oli kottpime ja tuli ropult vihma. Selle kohta on soomlastel ütelus: vettä tulee kun sairasta persesta. Kollasel autol oli paagis kütuseaur ja meie esimene töö oli tankimine. Rosba oli unustanud muidugi luukide võtmed kaasa anda aga õnneks sobisid redeli võtmed ka sellele autole. Vedas hullu pööra, sest ilma võtmeteta kütusepaagile ligi ei saa. Soomes sõitsime 70 km Lohjale, meie kolleegide kontorisse. Seal käisid vaikselt juba messi ettevalmistuse tööd, kuulasime Innariga ära Mika heietuse. uskumatu, kuidas soomlased võivad ühest ja samast asjast jahuda. Juba ammu ei kuulu see maa just tänu sellele nähtusele meie sümpaatiate hulka. Lõunast kiirustasin tagasi Helsinkisse, sest plaan oli hüpata esimese laeva peala ja sõita Tallinnasse. Ootamist oli ca. 3 tundi, kuni lõpuks laev liikuma sai. Jäin kohe magama, sest väsimus oli kallal. Uni kestis vist viis minutit, sest tuttav hääl ajas üles. Üks Eesti rekkamees, kellega koos saunas istusime, oli samuti teel koju. Rekkajutud jätkusid veel pea 2 tundi - Tallinnani. Tegelikult on need lahedad sellid, karmid vanad, kes elavad kabiinis, sõidavad mööda maailma ja hoiavad kokku. Nüüd tean ma mida tähendab nupuga sõitma!