Murtud sõrm

Teema vahetus. Osalesin Haiti maavärina järgsel konverentsil. See kestab küll kaks päeva aga aja defitsiit on see, mis mind varem koju ajas. Tegelikult oli põhjus jäämiseks hoopis tõsine, nimelt pidin esinema ettekandega RDC tegevusest Haitil. Olen korduvalt peatunud teemal, et ära iial ütle iial. Kohtusin Haiti tsiviilkaitsemehega, kellega koos PaP lennujaamas töötasime. Sealt ära tulles oli küll tunne, et ei kohtu nende inimestega enam iial. Kokku oli tulnud üle 80 inimese erinevatest riikidest ja organisatsioonidest, hästi palju oli tuttavaid.
Ettekanne läks ilusti ja tundus, et k’igile jäi meelde, mida RDC ei ole. Tundub, et see slaid töötas hästi. Enne rongipeale minekut jõin veel ühe viimase kohvi järve kaldal. Rongijaamas varises kokku müüt Sveitsi täpsusest, rong hilines 15 minutit. Õnneks oli aja varu suur ja olin aegsasti lennujaamas. Check-in küsis näha minu pagasit, see oli õiges mõõdus aga liiga raske, et liigituda käsipagasiks. Ei aidanud ka see, kui selle ühe sõrmega „mängeldes“ õhku tõstsin. Kaal näitas ikka 12 kg ja sõrm valutas jubedalt. Ei jäänud muud üle kui kott kähku ringi pakkida, elulised asjad väikesesse seljakotti ja muu sodi pagasisse. Helsinkis on aega 45 min lennukit vahetada. Kõrvus kostus sõber Pekka hääl, kes ütles Finnairi hüüdlause: viime sind turvaliselt õhtuks koju ja sinu pagasi Bangokki.