Sissejuhatus metallurgiasse

Öösel oli kolm väljasõitu. Ükspuha, kuidas kellad helisevad, ikka ajavad nad üles. Erinevalt meie süsteemist, ei loeta siin läbi valjuhääldite ette aadressi, see prinditakse rühmaülema arvutist otse garaaži.

0800 oli Barry maja ees ja lugesime kursuse alanuks. Üritus toimub Tyne ja Weari päästeteenistuse peakorteri juures asuvas treeningkeskuses. See ei ole iseenesest suur aga väga moodne ja väga läbimõeldud. Taaskord tuli meelde, kui vaevaline on meie päästekooli harjutusväljaku areng. Arvasin, et olen osa suurest grupist aga tuli välja, et kursusel on täpselt kaks osalejat, lisaks mulle üks treeningkeskuse töötaja. Alustasime teooriaga ja 0930 oli hommikusöök. Nägin sadat erinevat võimalust, kuidas inglise hommikusööki on võimalik serveerida. Minu taldrikus oli sai, selle vahel vorst ja oad.

Praktilise osa alguses tirisime balloonid välja ja läks lahti. Asja mõte on metallkonstruktsioonide lõikamine leegiga. Leegi tekitab aparaat, mille nimi on Petrogen, kokku segatakse hapnik ja bensiin, segu süüdatakse põlema ja ongi metalli lõikamiseks vajalik leek olemas. Tegemist on väga effektiivse ja väga kuuma töövahendiga. Sula metall ja sädemed lendasid ümberringi. Kandsin Devoldi ühekordset sukka pea kaitseks, sellest tungis kuumus läbi, oleks pidanud kasutama kahekordset. Jube totter tunne on hoida tõrviku otsa õige nurga all ja metalli lõigata, kui samal ajal endal sädemed peas põlevad. Alustasime lihtsatest lõigetest, liikudes keerulistema poole. Algselt suhtkoht lihtsana tundunud töö osutus keerukamaks, kui arvata oskasin. Päeva lõpuks olid selg ja jalad koletumal kombel väsinud, sest lõikamise asend on väga ebamugav ja keha on pidevas staatilises pinges, olen täiesti kindel, et homme on lihased haiged. Enne päeva lõppu tehti mulle tiir USAR harjutusplatsil, see on suur ja sisaldab endas paljut. Tekkis väike mõte, hakata treenima siin ka meie USAR rühma. See oleks oluliselt odavam, käia korra aastas siin, kui ehitada Eestisse suur USAR treeningkeskus.