Minu foto
Nimi:

30.5.10

Genf

INSARAG on alustanud lisaks rahvusvahelisel tasemel reageerivate USAR meeskondade klassifitseerimisele, ka siseriiklikult reageerivate USAR meeskondade sertifitseerimist. Eesti USAR meeskonna käsi käis IEC ettevalmistusperioodil halvasti ja me ei pääsenud klassifikatsiooni eksamile. Tuleb tunnistada, et tänaseks ei ole just palju muutunud. Nüüd olengi teel Genfi, kuhu on kutsutud USAR meeskondade esindajad, kes on huvitatud oma meeskonna siseriiklikust arendamisest. See on Eestile viimane võimalus INSARAG kaardil olla, kui me sellega ka hakkama ei saa, siis tahaks otsa vaadata inimestele, kes kaotasid ametlikust eesti keelest sõna tuletõrje, asendades selle sõnaga pääste.
Sveitsi minek käis läbi Soome ja ilma igasuguste seiklusteta. Genfi lennuk oli täis teadlasi ja teadlaste nägu inimesi, tundsin ennast nagu natuke lollina. Kuigi jah, elunäinud lollina. See tuli välja siis, kui minu kõrval istuv Soome noorteadlane sai oma imestuseks aru, et sellel lennul antakse süüa. Kuna olin enne ettevaatamatusest temaga paar sõna soome keeles rääkinud, siis nüüd üritaski see Dexter toidu kõrvast juttu teha. Olin maailma suurim mühakas ja proovisin jutuajamist vältida, lihtsalt ei viitsinud. Lennukis ei ole teatavasti palju ruumi söömiseks. Järsku märkasin, et naaber sätib oma toiduasjad täpselt sama moodi nagu mul, vaatab vilksti minu karbi poole ja kohe varastatud ideed kasutama. Sõin kähku ära ja lõin toidukarbi kinni, minu pealt võivad õppida ainult kolm inimest siin maailmas, kellele eeskujuks olen: noorem vend ja minu kaks poissi. Enne maandumist tegin Dexterile veel paar pilti maanduva lennuki aknast.
Genfis olen esimest korda aga siin läks kõik kuidagi liiga hästi, sain muidugi enne minekut Jevgeni käest häid nõuandeid. Võrreldes eelmise pühapäevase reisiga Brüsselisse, siis Genfi lennujaamas oli turisti info avatud ja sain sealt linna kaardi. Rohkem polnudki vaja, et leida üles hotell ja kohad, kus paar päeva töötama pean. Õhtuse jalutuskäigu ajal sain korraliku lahmaka vihma.