Reise Reise

Kuni südaööni istusime hotelli restoranis, sõime ja jõime kohalikku õlut, millel kangust 3,7 promilli. Saime ka teada, et India inimesed on omalaadse geeni pildiga, kui nad hakkavad alkoholi jooma, siis ei suuda nad enam lõpetada. Siit ka põhjus, miks õlut ainult Delhis müüakse. Transport lennujaama saabus õnneks täpselt, surusime ennast autosse ja tundsime pääsemise tunnet. Tegelikult nats liiga vara. Lennujaama ees ootas meid juba tuttav rahvamass, imelikul kombel sai terminali ainult pileti ettenäitamisel. Põhjusest saime ka kiirelt aru, igat hindut tuli saatma vähemalt 10 sõpra-tuttavat või sugulast. Kogu see kollektiiv lihtsalt ei mahuks lennujaama ära. Terminalis sees ootas ees juba tuttav kaos, meeletult rahvast ja ei ühtegi silti ega viita. Õnneks sain kohaliku raha tagasi USD vahetada, nüüd on ilmselt Päästeametile ka kergem üle jäänud hotelliraha tagasi viia. Selles viitadeta segaduses leidsime lõpuks Aerofloti checki ja jäime järjekorda. Järsku keeras meie ees seisev rännumees ringi ja kõnetas meid sulaselges eesti keels. Maailm on tõesti pisike ja eestlasi on kõikjal. Tema tuli Kagu Aasia matkalt, oli ca. 2 kuud ära olnud. Hästi hea tunne oli. Saime oma kaasmaalaselt teada, et tuli minna pagasi turvakontrolli. Kohe olime uues ja väga pikas järjekorras. Lõpuks saime siiski õnnelikult üle piiri ja jäime oma lennuki minekut ootama. Aega oli nats rohkem kui 2 tundi. Samas tekkis ka mingi pingelang ja uni hakkas kimbutama aga istusime siiski üleval ja kuulasime Kalle reisimuljeid. Muide, tal on Mäxiga palju ühiseid sõpru. Lõpuks istusime IL-96 kõhus ja jäime momentaalselt magama, isegi õhkutõusu ei tundnud. Meid ajas üles stjuuard, kes jooke pakkus. Jõime ja jäime uuesti magama. 10 minuti pärast pakuti hommiku sööki, jälle aeti üles. Neile kohe nagu ei meeldinud, et keegi jääb ilma toiduta. Edasi enam õiget magamist ei tulnud, oli selline unelemine ja kõikide istumisasendite proovimine, millest ei õnnestunud leida ühtegi mugavat. Moskvas maandumisel tekkis tunne, et oleme kodus, kuigi siin tuli istuda järjekordsed 6 tundi. Piiriületus oli õige koomiline. Meid võeti järjekorrast välja ja viid kusagile kabinetti, seal anti paberilipaks ja kena venelanna oli sinna peale kirjutanud 1500, see tähendas aega, millal pidime tagasi minema ja oma piletid saama. Olin miski pärast kindel, et 1500 on selle kontori uks lukus. 6 tundi Seremetevol oli ränk. Istusime 2 tundi kohvikus ja jõime kohv, siis kõndisime nagu robotid mööda poode. Ostsime isegi mingeid asju aga kõike seda tegemist kummitas meeletu uni. 1500 olime tuttava ukse taga, ime kombel saime kõik paberid ilusti korda, meid pandi isegi nahkdiivanile istuma. See oli muidugi viga, sest kohe hakkasid silmad kinni vajuma. Painajalikud 6 tundi venisid 1 tunni võrra pikemaks, sest Estonian Airi lend hilines. Selleks hetkeks oli muidugi täitsa ükskõik, sest reisist oli ikka väga tõsine tüdimus tekkinud. Tagasi lennates tegime väikese arvutuse, mille tulemuseks oli see, et olime üleval olnud viiest ööpäevast kaks. Minnes ja tulles. Tallinnas maandumine oli igati ok ja vaatamata väsimusele silmad särasid. Vaatamata emotsioonide sasipuntrale, mille Indiast kaasa saime on tunne, et sinna tahaks tagasi minna.