Praod

Ei ole kiiremat ärkamise moodust kui hommikune järeltõuge. Ma pole veel iial hommikul kell 0400 nii kiiresti üles ja õue saanud. Vana kurat kus ehmatas. Iseenesest oli tulemas üks täiesti tavaline päev siinses rutiinis. Kusagilt ilmus välja üks Türgi meeskond, kes oli juba kolm päeva siin töötanud ja operatsioonibaas ei teadnud nendest midagi. See on see kui reegleid ei tea. Meie töös hakkab tekkima ülemineku faas, liigume päästmisfaasist taastamise faasi. Tasapisi hakatakse ära saatma ka surnuid, Hiina tegi otsa lahti. Neid oli kastide kaupa, sest just hööveldamata laudadest kastides neid veeti. Tõsi kastid kaeti lippudega. Mul endal istub kaela peal üks Soome reporter, sai teisega lolli peaga soome keeles räägitud ja nüüd käibki siin asjatamas ja niisama sõbrajuttu ajamas. Eks tal ole ka muidugi raske ja teades, kuidas sellistes olukordades pisiasjad hästi mõjuvad, siis antagu talle andeks. Kuna siin ikka väristab ja meie terminali hoone kaasa kargab, siis seintesse tekib pragusid aina juurde ja juurde. Tellisin ühe inseneri täindavalt maja hindama, saabuski Hollandi meeskonna spets ja vaatas asja üle. Tohime edasi töötada. Tuttavaid on siin palju aga kõige tipp oli Keith, kes keset lennukite parklat bensukanistriga vastu marssis. On õnn omada sellistes olukordades selliseid sõpru. Saime kohe vastastikku kasulikud olla. Keith lubas tuua kõrvatroppe ja mina talle bensiini orgunnida. See äri kahjuks ebaõnnestus. Bensiin hakkab siin riigis lihtsalt otsa saama.
USAR töödel ilmnes taaskord vana probleem. Läbi kontrollitud maju ei markeerita ja nii juhtub see, et erinevad teamid töötavad samades majades.
Õhtul võtsin pooleks tunniks aja maha ja vedelsin Keithi ja Daveiga nende laagris muru peal maas ning jõime teed. Isegi oma ID kaardi võtsin selleks ajaks kaelast ära.
Töö siin ei ole raske aga meie töökoht on halva koha peal. Kogu see riigist lahkujate mass käib meist meetri kauguselt mööda ja näeme seda perede traagikat väga lähedalt. Tänasest jäi meelde, kuidas üks naine ühe lapsega pääses lennukile ja mees teisega jäi maha. See oli väga õudne hetk pealt näha. Põgenikke on palju ja lennukeid on palju.
Õhtusel koosolekul räägiti pikalt turvalisusest. Teatud linnaosades organiseeruvad relvastatud jõugud ja seal tohib liikuda ainult eskordi saatel. Agressiivsust tekitab ka asjaolu, et inimesed näevad lennukeid maandumas aga abi jõuab kohale väga visalt. Suur puudus on transpordivahenditest ja kütusest.