Sisutu päev

Magasime oma une täis ja alustasime sõitu kodu poole. Mingi moment oli loodus väga kaunis aga väga varsti asendus see kiirteega ja oligi ilu läbi. Eilsest unustasin kirjutada Müncheni lennuväljal valge vorsti söömisest. Tavaks on saanud maitsta alati kohalikke traditsioonilisi toitusid. Seekord siis valge vorst. Iseenda kiituseks pean ütlema, et suutsin selle asja suhu panna ja ära ka süüa. Kogu mulje oli lõpuks selline, nagu oleks ära söönud keskmisest suurema vagla.

Mõõgad on laual

Ei teagi milles asi, kas elutempos või Interfire suuruses, igaljuhul peame nädalavahetuse raiskama nõupidamiste ja edasiste tegevuste plaanide tegemise seltsis. Tundub uskumatu aga teeme seda Müncheni lähistel Lindaus, see kant teatavasti asub Saksamaal. Meie ühislast on viimased kaks aastat raputanud kõikvõimalikud segadused ja pahandused, oleme sellest väsinud ja tüdinenud, seepärast istumegi ümarlaua taha - relvitult.
Kari oli valinud kohtumiseks väga kõrvalise küla Lõuna-Saksamaal, ilus mägine kant oli. Hotellis oli täpselt kolm külalist, 1 Soomest ja 2 Eestist. Saime oma asjad õhtuks ilusti selgeks ja tuleb tunnistada, et kukkusin magama juba kella kümne paiku. Õues lõhkus väga tugev tuul.