Waldhaus Schloss

Hommikul oli tõsine põhjus enda peale maru vihane olla. Kinnitasin taaskord vannet, et ei reisi enam kunagi ilma fotoaparaadita. Hommikuvalguses nimelt selgus, et oleme piltilusas lossis, mille nimeks Waldhausen Schloss ja otse lomulikult oli see loss ümbritsetud maalilise pargiga.
Meie töörühma koosolek oli väga töine. Peateemaks oli algselt planeeritud Saksamaa ja Hollandi ühispäästemeeskond. Teadaolevalt on see maailm väga poliitiline ja nii algaski kõik väga lihtsa küsimusega: kas selline ühismeeskond on reaalne? Mis saab siis kui ühe riigi valitsus viivitab otsusega näiteks 10 tundi? Pärast mõningast diskussiooni oli selge, et sellisel kujul sellest meeskonnast asja ei saa. Veider, EL oli andnud hunniku raha ja ega tegelikult sakslastel ja hollandlastel mingit kindlat visiooni asjast polnudki. Edasi üritasime välja mõelda, kuidas kogu projekt muuta reaalselt kasulikuks selliselt, et Brüssel suuri muutuseid tähele ei paneks ja raha ära ei võtaks. Iseenesest oleks ühismeeskonna loomine kasulik väikestele riikidele nagu Eesti, võtaks naabrid lätlased ja moodustaks ühe kesktaseme meeskonna asemel raskekategooria meeskonna. Sellest väikeriigi näitest hakkaski mõte jooksma ja kogu asi võttis hoopis teise mõõtme ja kuju. Jõudsime ühisarutelu tulemusena punkti, et vaja on kirjutada ühtne standard EL liikmesriikide otsingu- ja päästemeeskondadele. Alates riietest, lõpetades väljaõppe ja muu sellisega. Karm teema aga kui see valmis saab, siis on ikka väga väga suur töö tehtud. THW ja USARNL jääksid selles projektis rolli, kelle peal kogu see jant ära katsetatakse. Lõppvaatlus selles projektis saab olema nö. näidis USAR meeskonna demo, selleks ettevalmistatud õppusel. Panemaks Brüsseli raha jagajad asja paremini uskuma ja aru saama, otsustasime ühe variandina see üritus korraldada Brüsselis, las siis tulevad ja vaatavad.

Deutschland

Elu on täis juhuseid. Just üks paljudest sellistest lennutas mind Saksamaale, polnudki seal ammu käinud ja tegelikult oli päris hea Frankfurdis maanduda. Juhus ise nägi välja selline, et Saksamaa THW ja Hollandi NLUSAR said EL põhjatust rahakotist hunniku raha, et kokku panna Saksamaa-Hollandi ühispäästemeeskond. Projekt on suur ja selle kulgemist peab koordineerima, suunama ja jälgima juhtkomitee. Sellesse juhtkomiteesse kutsuti ka Jevgeni. Siis aga selgus, et tal on just komitee esimese kohtumise ajal väga kiire. Ettepanekuna, millega nõus oldi, läksingi Jevgenit sinna juhtkomiteesse asendama. Kuna tegemist on ühise otsingu- ja päästemeeskonna loomisega, siis idees probleeme ei näinud, olen selles teemas istunud juba väga pikki aastaid, mille jooksul on kogunenud igatsugu teadmisi ja kogemusi. Projekti pabereid lugedes sain teada, et esialgselt koosneb selle hiigelprojekti juhtkomiteesse üks sakslane, üks hollandlane, üks inglane (kelle nimeks Peter Crook ja keda ma tunnen suurepäraselt ja kellega koos arendan ühte koolitusprojekti Eestis ja kellega koos olen olnud mitmeid kordi koos erinevates "actionites") ja üks eestlane.
Frankfurdi lennujaamas kohtusingi taaskord Peteriga ja Hoya päevilt tuttava Michaeliga THW-st. Meid pandi BMW-sse, millel katusel sinine magnetvilkur ja sõit Mainzi poole võis alata. Nagu hiljem selgus oli vilkuri ülesanne uinutada politseid, sest meie autojuhil oli parasjagu pooleli lubadest ilmajäämise protsess.
Mainz on Frankfurdi lähedal ja varsti seisime Slovakkia õlletoas, koos kolleegidega Saksamaalt ja Hollandist. Aukartust äratav seltskond, kellest praktiliselt kõik oleks sobinud vanuselt mulle isaks või vanaisaks. Maailmas on vist Eesti ainuke riik, kus esineb selline hulk "lapsülemusi", tagajärjed on ka muidugi vastavad. Sõime õhtusöögi, mille käigus imestasin nats, kui kergelt sakslased räägivad omavahel ja hollandlastega saksakeeles. Ometi oli seltskonnas inglane, kuigi jah see võis ka põhjus olla. Mind see väga ei häirinud, sest saan jätkuvalt saksa keelest aru, kuigi eksisteerivad teatud viisakusreeglid. Slovakist majaperemehele näidati ka kiirelt kätte, kes on pärisperemehed. Pärast õhtusööki viidi meid sama bemmiga ööbimiskohta, kus jõime veel kogu seltskonnaga mõned õlled ja paar schnapsi. Olles pärit germaani ajalooga kandist, tundus nats veider kuidas Peter ei suutnudki pitsi põhjani juua. Inglismaal lihtsalt ei jooda sellist jooki, küll aga Saksamaal, Hollandis ja Eestis.

ANTO

Pool päeva tegelesime sama asjaga, millega olime tegelenud eelmised kaks päeva. Jah, tegelikult oleks võinud koju ära minna juba esimese päeva õhtul aga kus Sa saad, kui planeerimiskonverents kestab 3 päeva. Igaljuhul saime elada ilmselt ühes maailma kalleimas hotellis ja raisata mõttetult aega.

OTAN

Terve päeva tegelesime sama asjaga, millega saime valmis juba eelmisel päeval

NATO

Viimane planeerimise kogunemine Soomes enne juunikuist NATO suurõppust. Formaat korraldajatele jääb väiksemaks, sest lõpuks ometi jaotati meid erinevate sündmuskohtade vahel. Valisime Tartsiga õnnetuse metroorongiga, mis on teinud tunnelis avarii. Valiku tegemine ei olnudki nii kerge. Vaidlema läksid Lilleküla Gert ja EDRT Gert. Arvestades asjaolusid, et tõsiseid rongiõnnetusi ei ole Eestis toimunud juba pikka aega, siis võitis Lilleküla Gert. Meie kamba pealik on Jani Helsinki tuletõrjest, kokku ongi meid tegelikult 3, õppuse käigus lisandub vist veel kaks abilist. Mis seal ikka asusime kohe võimalikult loogilist rongiõnnetuse teket üleujutuse piirkonnas kokku panema. Asja tegi natukene trikiks see, et NATO puhul kohustusliku elemndina tuli ka meie platsile sisse kemikaal. Mis teha kui trend on selline. Lõppresultaat tuli täitsa söödav. Kõlab see umbes nii:
Tõusva veetaseme eest hakatakse sadama ladudest kaubarongidega evakueerima üleujutuse alla jäävaid kemikaale. Seda tehakse kiirustades ja kemikaalide mahutid on rongil ebastabiilselt. Ühest sõitvast rongist kukuvadki maha erinevate ainetega täidetud tünnid. Kõik see juhtub muidugi kõige halvemas kohas ehk pea keset 600 m metrootunnelit. Üks tünnidest tekitab plahvatuse, mille tagajärjel variseb rööbastele kivirahne tunneli laest ja seintelt. Purunevad ka osad rööbastele kukkunud tünnid ja hakkavad lekkima.Kaubarongi juht ei märka midagi ja sõidab edasi. Kaubarongile järgneb lähedal olevast linnaosast inimesi evakueeriv rong, mis sõidab juba eelnevalt rööbastel vedelevatele kividrahnudele otsa. Inimesed saavad hulganisti viga ja mõned neist satuvad satuvad mahavalgunud kemikaali sisse. Suurõnnetuse lavastamine on lihtsamast lihtsam.