16-18.05 Sankt Peterburg

Vana maja

Viimase päeva hommikul enne lahkumist jõudsin lõpuks pildistama ka kuulsat Shakespeare maja. Ilus lõpp Inglismaal käigule, mis varsti muutus aga jubedaks. Heathrow lennuväljal tekkis viivitus Soome lennuki õhkutõusmisega, saime oma istekohtadele täpselt siis, kui oleks pidanud teliku maast lahti saama. Murelikuks muutis see, et Helsinkis oli ainult 45 min aega Tallinna lennule jõuda. Ja juba teataski lennuki kapteni reibas hääl, et saame oma õhkutõusmise aja teada umbes tunni aja jooksul. Lootused täna koju jõuda lendasid kildudeks. Ööbisimegi Vantaal ja koju jõudsime päevase hilinemisega.

England

Teine päev algas nagu alati natuke igavate töörühmadega. Seevastu päeva teine pool oli aga meeldejääv. Külastasime taaskord Moreton-Marchi tuletõrjekooli, täpsemalt selle harjutusväljakut. Taas üle pika aja, kui päästemaailmas nähtu tummaks võtab. Inglased on ehitanud väga võimsad simulatsioonid, just USAR tööde harjutamiseks. Olemas on absoluutselt kõik, alates betooni purustamise kohtadest, varisenud hoone korrustest kuni hiiglasliku rusuhunnikuni, mis on mudel Oklahoma plahvatuse järgsest varisenud hoonest. Tõesõna absoluutselt kõik on olemas. Saime Mäxiga ka kuhjaga ideid, kuidas hakata arendama tulevikus meie päästekooli harjutusväljakut.
Õhtul istusime pubis, mis oli pubi juba 13 saj. Pubi kultuur on siin väga vana ja väga olemas: fantastiline õhkkond, hea õlu ja sulgemisaeg 2300.

INSARAG TL

Inglismaa on ilus maa. Siin on õnnestunud segundada metsiku olemisega loodus ja inimasustus. Stratford on just üks ilmekas näide sellest ilusast kooslusest. Meie üritus toimus hotellikompleksis, milles puudus igasugune inglismaalikkus. See muidugi ei seganud arutamast rahvusvaheliste päästemeeskondade teemasid. Seda tüüpi üritused algavad alati osalejate tutvustamisega. Tegelikult on ca. 90% tegelastest omavahel tuttavad ja nii tulebki välja, et kogu tseremoonia on vajalik ülejäänud 10%-le. Osavõtjaid oli ligi 80, mis on üks suurimaid INSARAG-i väitel. Imestama pani, et selline katastroofiküllane maa nagu Bangladesh, saatis alles nüüd oma esindaja kohale. Esimese päeva ametliku osa jooksul keerlesid teemad meeskondade klassifikatsiooni eksamite ümber. Teatavasti on INSARAG alustanud kesk- ja raskevõimekusega meeskondade eksamineerimist. Eestil on see üritus ees 2009 mai. Olles selle projekti juht oli väga hea kuulata juba eksami läbinud meeskondade juhtide kogemusi ja elamusi.
Teine suur eesmärk oli kohtuda Peteriga UKUSAR meeskonnast, sest tasapisi hakkab liikuma projekt, mille raames on plaan tuua Inglismaalt 2 instruktorit, koolitama meile lagunenud ehituskonstruktsioonide puitmaterjaliga toestamise spetsialiste. See on vist esimene ametlik otsingu- ja päästealane koostöö nende riikide vahel. Plaani kohaselt kutsuvad inglased Eestist kaks spetsialisti pärast jaanipäeva osalema nende aasta suurharjutusele. Peter lubas nende paari päeva jooksul ametliku kutse valmis kirjutada.
Õhtu liikus edasi ametliku õhtusöögiga, mis toimus läheduses asuvas maailmakuulsas Inglismaa tuletõrje koolis Moreton-Marchis. Jõudsime vähele varem kohale ja kasutasin aega külastades kooli poodi. Näppu jäi üks õppefilm tulekahjuarengust. Igasse lauda istutati 9 eririikide meeskonnajuhti ja üks kooli õppejõud. Imelikul kombel sattus minu kõrvale mees, kes töötab koolis toestamisinstruktorina. Keith on pärit Sotimaalt ja töötanud koolis juba 4,5 aastat, mis on pikk aeg, sest tavaliselt on õpetajatel kolme aastane leping. Kasutasin kohe juhust ja tegin juttu meie planeeritavast toestamise projektist. Sain palju kuulda ja lubaduse, et saan siinsed koolitusmaterjalid cd-l koju kätte (nädala pärast oli pakk kohal). Õhtusöök läks inglise kombe kohaselt, jõime truudust kuningannale jne. Enne lõppu arutlesime skandinaavlastega maailmaasjadest ja muredest. Nii rootslased kui ka taanlased tundsid mulle kaasa uue 12 tunnilise töögraafiku puhul tuletõrjes. Lohutuseks ütlesid nad, et see muutub ca. 5 aastaga tagasi 24 tunniseks, nad nimelt proovisid seda asja 10 aastat tagasi ja ebaõnnestunult. Nüüd on kord Eesti käes, käia mööda tallutud rehasid.

Inglismaa

Maailmast ei ole kadunud lennukid, mis tõusevad keskpäeval, mitte armutult vara hommikul. Üks selline lendas Vanale Heale Inglismaale, INSARAG päästemeeskondade juhtide aastakoosolekule. Uskumatu aga tõsi, et juba aasta on möödas eelmisest, mis toimus Indias. See aasta on olnud kummalise algusega: jaanuaris lugesin mingil põhjusel läbi Hamleti, märtsis sattusin Helsingoris Hamleti lossi ja nüüd peatusin Stratford - upon - Avonis, Shakespear´i sünnilinnas. Kohale sai jõutud õhtuks ja suur rõõm oli näha vanu ja häid kolleege, kõik reipalt õlut lürpimas ja muljeid vahetamas.